Arhiiv | Toidu hind RSS for this section

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Loe edasi…

Advertisements

Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes

Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad. Rikkaliku sortimendiga poeriiulid on tõestuseks, et kohalik toidutööstus teeb head tööd tarbijate maitse-eelistuste realiseerimiseks, aga mis meie ostuvalikuid tegelikult mõjutab, kirjutavad maablogis Marje Mäger ja Joosep Lukk maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu[1] kohaselt kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes kodumaist toidukaupa, aga ostuotsuses mõjutajana on kodumaisus alles 11. kohal 18. valikust.ostueelistus 1 Loe edasi…

Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta.

Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks igati soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas tuleb ka ise palju panustada, et ilmast tulenevaid riske võimalikult palju vähendada. Aastaid on Eesti teraviljakasvatajad üritanud viljelusvõistlustel saada 10-tonnist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul, mille hektarisaagikuseks kujunes rekordilised 12 t/ha.

2015. aastal koristati läbi aegade parim saak nii suviviljadel (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui ka taliviljadel (+45%). Ühtlasi ületati sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk (1,47 miljonit tonni). Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%.

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015. 
Allikas: Statistikaamet

Loe edasi…

Piimatoodete jaehind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali

Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügihinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega: juustu puhul oli tööstusest väljamüügi hind kuni 26% madalam, jaehind langes aga 1,8%, selgub Eesti piimatöötlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ülevaatest.

Joosep Lukk
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, turu arendamise büroo peaspetsialist

TNS Emori andmetel oli 2015. aastal 6 kuu keskmisena 1 l 2,5%-lise kilepakendis piima tööstusest väljamüügihind 0,37 eurot (-19,6%) ning sama piima jaehind (sh km) 0,56 eurot (-8,2%) (joonis1).

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Jaehindade kohta teame, et võrreldes 2014. aasta I poolaastaga langesid ka 2,5%-lise keefiri, 20%-lise hapukoore, 82%-lise või ja naturaaljuustu keskmised jaehinnad, kusjuures langus jäi vahemikku 1,8-13,1%.

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Tänavu esimesel poolaastal oli töötleja tegelik 1 kg piimatoote keskmine väljamüügihind TNS Emori andmetel järgmine: lõssipulber 1,83 eurot (-35,8%), Edam juust 2,66 eurot (-26,5%), Gouda juust 2,89 eurot,
(-24,7%), Tilsit juust 2,68 eurot (-26,4%), 4%line kodujuust 2,51 eurot (-4,2%), 25 kg või 3,18 eurot, (-10,7%) ja väikepakendis või 4,01 eurot (-11,3%).

Poolaasta jooksul on töötleja keskmised piimatoodete väljamüügihinnad oluliselt enam langenud võrreldes piimatoodete jaehindadega ning toote lõpphind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali.

piim (3)

OECD ja FAO: toiduhinnad on 2023. aastani tõusutrendis

OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Hinnataseme edasist langust pidurdab nõudluse kasv. Kuigi suurem osa maailmast toitub jätkuvalt põhiliselt teraviljast, kasvab nõudlus loomse valgu (liha, piim) järele. Viimast mõjutab sissetulekute kasv arengumaade linnastunud piirkondades. Põllumajandussektori toodang suureneb kõikjal, kiireim kasv leiab aset arengumaades, ligi kolmveerand sellest Aasias.

Üldised arengusuunad põllumajandussaaduste lõikes:

  • Teravili: Toodang on 2023. aastal ca 15% praegusest kõrgem. Hindade mõningane langus järgmisel paaril aastal elavdab globaalset kaubavahetust. Riisivarud on suured, Aasias on koguni aegade suurimad laovarud. Kõige kiiremini kasvab õlikultuuride tootmine, ülejäänud toiduviljade toodangu kasv on tagasihoidlikum.
  • Õlikultuurid: Kasvupindala suureneb, aga saagikus kasvab tagasihoidlikult; üha tugevnev nõudlus tõstab hindu.
  • Suhkur: Hinnad tõusevad koos üleilmse nõudlusega.
  • Liha: Tugev nõudluse kasv on Aasias. Põhja-Ameerikas suurendatakse põhikarja ning riiklike toetuste tase ületab eelmise dekaadi keskmist taset. Veiseliha hinnad on rekordkõrged; Esmakordselt ületab linnuliha tarbimine sealiha koguseid – see juhtub järgmise 10 aasta jooksul ja prognoosi kohaselt saab linnulihast kõige tarbitavam lihaliik.
  • Piim: Praegusega võrreldes hinnad langevad, kuna toodang kasvab nii traditsioonilistes piimatootmisriikides kui ka Hiinas. Euroopa Liit (EL) kaotab oma liidripositsiooni piimatootjana ning Indiast saab järgmise 10 aasta jooksul maailma suurim piimatootja. Ka India ekspordivõimekus kasvab kiiresti, eriti paraneb konkurentsivõime lõssipulbri turgudel.
  • Kala: Vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidusektor ning põhiline areng kontsentreerub Aasiasse. Esmakordselt ületab 2014. aasta kalasaagis vesiviljeluse toodetud kalatoodang püütud saaki.

Loe edasi…

Tarbijad soovivad mahetoodetele odavamat hinda

Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest.

Parimad mahetooted 2013

Parimad mahetooted 2013

Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest.

Loe edasi…

Milline raiskamine? Ei, miljardine raiskamine!

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. 

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Euroopa Komisjoni 2010. aasta aruande järgi on Euroopa Liidu riikide raiskamise suurus kogu toidutootmise ja tarbimise ahelas 179 kg inimese kohta, millest 76 kg loodi kodumajapidamises. Eesti üldnumber 265 kg on veelgi kehvem, ent kodude kogus 61 kg on väiksem kui Euroopa keskmine.  Loe edasi…

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks. Esimesena saavad sõna Aasta Ema 2013 Malle Kobin, Eesti Toidupank ja Teeme Ära ning Let’s Do It! World Cleanup’i meeskond.

"Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad." - Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust –  piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“  Loe edasi…

Sööme arvatust mahedamalt

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Mahedana saab poest näiteks piima. Foto: Tiit Koha

Mahedana märgistatult saab poest näiteks piima. Selleks on tootjad seljad kokku pannud ja tegutsevad ühistuna. Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Mahl, nektar, mahlajook – mis on mis?

Tee tark valik, loe mahlatoote märgistust!

Poes olevad mahlatoodete riiulid on pikad ja valimine toodete vahel väga keeruline. Kas soovite apelsini, õuna või jõhvikat? Aga kas te mõtlete ka selle peale, millise nendest viljadest valmistatud toote tegelikult ostate? Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab. Nimetus „mahl“, „nektar“ või „mahlajook“ annab esmase kiire info toote koostise ja olemuse kohta.

Tihti tehakse valik hinna järgi, kuid siinjuures tasub mõelda ka, mida ma selle hinna eest saan. Odavamal tootel, nt mahlajoogil, on põhikoostiseks üldjuhul vesi suhkruga ja selle energiasisaldus on tihti suurem kui mõnel limonaadil. Ometi usume ekslikult, et oleme tervisliku toitumise seisukohast teinud hea valiku, sest ostsime toote ju mahlatoodete hulgast.

_7174139

Kõikidest puuviljadest pole võimalik nende happesuse tõttu kohe tarbimisvalmis toodet valmistada, seetõttu neid lahjendatakse. Foto: Tiit Koha.

Loe edasi…