Arhiiv | Toidu hind RSS for this section

Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija

Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011)

Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90% EL-i elanikest, et toidu ostmine otse talunikelt/tootjatelt on kasulik tegevus ning selleks, et kohalikud toidud muuta paremini ja mugavamalt kättesaadavamaks, tuleb EL-i tasandil aktiivsemalt tegeleda kohalike jaotusvõrkude ja tarneahelate arendamisega (Special Eurobarometer Report 368, 2011). Sellised tegevused täiendavad ja rikastavad meie toidutootmise traditsioone ning aitavad eelkõige esmatootjatel suurendada enda konkurentsivõimet ja turujõudu.

Taluturg on üks lühikese tarneahela võimalusi.

Taluturg on üks lühikese tarneahela võimalusi. Pildil Tartu Lõunakeskuse taluturg.

Loe edasi…

Lihalikke arenguid

Liha tarbimine inimese kohta on Eestis viimase kümne aastaga aeglaselt, kuid kindlalt suurenenud. Tõusnud on ka lihaga isevarustatuse tase ning oodata on toodangu veelgi suuremat kasvu. Tõeline küsimus on aga lisandväärtuse andmine – kas toota üksnes toorainet või anda töötlemisega väärtust juurde?

Oleme saavutanud pea sajaprotsendilise varustatuse sea- ja lambalihaga, veiseliha puhul oleme sellele lähedal, suutes praegu katta 80% vajadusest. Pisut tagasihoidlikum on olukord linnuliha puhul, millega isevarustatuses oleme pidama jäänud 60% juurde. Just linnuliha järgi on aga maailmas aina kasvav nõudlus.

Tõeline küsimus on aga lisandväärtuse andmine – kas toota üksnes toorainet või anda töötlemisega väärtust juurde? Foto: PõM

Eestis moodustab umbes poole söödud lihast sealiha, mida on meil traditsiooniliselt ka palju. Eelmise sajandi 30ndatel oli tõenäosus suur, et briti hommikusöögi iseenesestmõistetava osa – peekoni – päritolu tõestamisel oleks hoopis Eesti Vabariik välja tulnud. Nüüd aga oleme ühtäkki kõik muu unustanud ja püüame elusaid sigu Venemaale müüa, selle asemel, et neid samu sigu sinna lihana viia. Või koguni sealiha vorstiks teha ja alles siis eksportida, jättes Eestisse seeläbi enam lisandväärtust.

Loe edasi…

Hinnatõusupaanika vastu seire ja analüüsiga

Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada.

Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teravilja hind. (Pilt on illustratiivne.)

Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teatavasti teravilja hind. Sellel aastal on ilmastik taas oma negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on ca 10%  (92 miljonit tonni) madalam kui  eelmisel saagiaastal. 9. oktoobril k.a oli USA-st eksporditava nisu hind 22% kõrgem kui aasta tagasi,  EL-st (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinnatõus oli 29%.

Loe edasi…

Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”

Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.

Loe edasi…

Toiduhindade mõju maailma majandusele suureneb

Viimastel kuudel on Eesti ajakirjandus hakanud järjest enam kirjutama toiduainete tootmisest, kajastama maailmaturu ja ka Eesti toidukaupade hinnamuutusi. Järjest enam hakkab mõistmist leidma, et toidutootmine on tulevikumajanduse üks võtmeküsimusi.

Eestil on isevarustatus olemas näiteks piimatoodete puhul. Värske piima toodete inimtarbimine möödunud aastal oli Statistikaameti andmetel 162 300 tonni.

Pöördudes  päevapoliitilistesse väljaütlemistesse, siis meenub hiljutine pealkiri, kus väljendati kartust, et OPEC määrab USA presidendivalimised. Sisuliselt võib ennustada, et sarnaselt naftahindadele, on ka toiduhindadel tulevikus järjest suurem mõju eri piirkondade poliitikale ja majanduslikule jätkusuutlikkusele.

Loe edasi…

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

Loe edasi…

Kuidas kujunevad toidu hinnad?

Rahvastiku arvu kasv ja elatustaseme tõus suurendavad toiduainete nõudlust. 2025. aastaks prognoositakse maakera rahvastiku arvuks 8,3 miljardit ning nõudlus toiduainetele kasvab võrreldes 2000. aastaga 1,6 korda.

Viimastel aastatel on olnud pidevalt kõneaineks toiduainete hinnad. 2011. aastal tõusid toiduainete tarbijahinnad Eestis võrreldes 2010. aastaga 9,7%. Käesoleval aastal on hinnatõus pidurdunud ning võrreldes eelmise aastaga tõusid toidu tarbijahinnad näiteks juunis 3,5%, mais 1,9%, aprillis 1,4%, märtsis 2,9%, veebruaris 2,9%, jaanuaris 4%.

Hinnatõus on pidurdunud mõneks ajaks rahvusvahelistel turgudel ning parima ülevaate sellest annab FAO toiduainete hinnaindeks. Viimased prognoosid räägivad aga taas ikaldustest ja hindade tõusust maailmaturul. Mõju meie turule ei jää kindlasti tulemata.

Loe edasi…

Mis toimub piima ja piimatoodete tootjahinnaga?

Piima pakkumise tuntav suurenemine Euroopa Liidus ja teistes olulistes piimatooteid eksportivates riikides, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentiina ja USA, on enamike piimatoodete hindasid 2012. aasta I poolaastal pidevalt allapoole surunud.

See on omakorda survestanud piima kokkuostuhinda ja nii väheneski ELis tootjatele makstud keskmine piima hind mais võrreldes eelmise kuuga 5% ja oli 8,1% madalam veebruaris makstud hinnast. Viimaste nädalate arengud näitavad siiski, et piimatoodete hinnad ELis saavutasid mais ja juunis selleks korraks põhja ning et juba lähikuudel võiks oodata vähemasti piima kokkuostuhinna edasise languse peatumist.

Loe edasi…