Arhiiv | Toiduainetööstus RSS for this section

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Loe edasi…

Advertisements

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

eesti toidu ala

Eesti toidu ala laulupeol

Loe edasi…

Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes

Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad. Rikkaliku sortimendiga poeriiulid on tõestuseks, et kohalik toidutööstus teeb head tööd tarbijate maitse-eelistuste realiseerimiseks, aga mis meie ostuvalikuid tegelikult mõjutab, kirjutavad maablogis Marje Mäger ja Joosep Lukk maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu[1] kohaselt kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes kodumaist toidukaupa, aga ostuotsuses mõjutajana on kodumaisus alles 11. kohal 18. valikust.ostueelistus 1 Loe edasi…

Enamik Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas Euroopa Liidu 2016. aasta aruande pestitsiidide toimeainete jääkide kohta toidus. Viimased seiretulemused näitavad, et põhiosa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Sille Vahter.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostas Euroopa Liidu (EL) koordineeritud seire tulemuste põhjal lühi- ja pikaajalise pestitsiidide toimeainete jääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangud. Mõlemal juhul hinnati risk tarbijale madalaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

ökomärgid

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Loe edasi…

Jõulude ajal toiduannetusi jagades tuleb tunda toiduohutuse reegleid

Jõulude ajal tegeletakse heategevusega rohkem, kui mistahes muul ajal aastas. Abivajajatele toidu pakkujatel on oluline teada, et iga toiduvaldkonnas tegutsev inimene vastutab enda valmistatud, müüdud või jagatud toidu ohutuse eest. Heategevusorganisatsioonid peavad olema veendunud, et toiduvalmistamise ja toitlustamise koht või toiduainete säilitus- ja transporditingimused on selleks tegevuseks sobivad, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp.

tiit koha 8240570

Foto: Tiit Koha

Toidu ülejääki võib jagada tingimusel, et see on kõlblik inimtoiduks. Annetamiseks sobivad näiteks toiduained, mis ei vasta tootja antud tootekirjeldusele, mille pakend või märgistus on kannatada saanud või mille „parim enne“ kuupäev on möödas, kuid mida võib veel ohutult tarbida.

„Kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid ei tohi tarbijale pakkuda ega üle anda, kuna pärast selle  kuupäeva möödumist ei loeta toitu enam ohutuks. Loe edasi…

Toidu valmistamisel hoidu selle kõrvetamisest

Akrüülamiid on toidu saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel ja võib olla ohtlik inimese tervisele. Ohustatud on kõik tarbijagrupid, kuid eriti lapsed. Rusikareegel on: „Ära kõrveta toitu, pruunista seda kergelt!“, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter.

macro-2167281_640

Foto: Pixabay

Loe edasi…

„Toidurassism“ ja teadlik tarbimine

Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Siinkohal olekski sobilik lahti rääkida mõned asjakohased teemad, mis on praegu Euroopas aktuaalsed – mõned neist küll juba pikemat aega, kirjutab maaeluminister Tarmo Tamm.

Nutella_Pixaby

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Euroopas arutatakse nitritite kasutamise vähendamist toitudes

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostab 2016. aasta lõpuks uue ohutushinnangu toidus lisaainena kasutatavate nitritite kohta, et hakata Euroopa Komisjoni tasandil arutama nitritite piirnormide alandamise võimalusi. Kuigi nitrititel on oluline roll toiduohutuse tagamisel, seostatakse nende liigset tarbimist terviseriskidega. Miks üldse nitriteid toidus kasutatakse, kirjutavad Anneli Tuvike ja Annika Leis Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

Nitrit on lihatoodetes vajalik toiduohutuse tagamiseks

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Toidu lisaained aitavad säilitada toidu toiteväärtust, parandavad toidu säilivust või stabiilsust või toidu organoleptilisi omadusi – värvust, maitset, lõhna, väljanägemist. Lisaks säilivuse pikendamisele annab nende kasutamine ka lihatootele iseloomulikud maitseomadused,  harjumuspärase roosaka värvuse ning takistab rasvade rääsumist.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Foto: Katrin Press.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena toidu ohutuse tagamiseks. Pilt on illustratiivne. Foto: Katrin Press.

Loe edasi…

Euroopas kavandatakse meetmeid toiduga saadavate transrasvade vähendamiseks

Vastvalminud Euroopa Komisjoni raport „Toidus ja elanike üldises dieedis sisalduvate transrasvhapete kohta“ analüüsib võimalusi toiduga saadavate transrasvhapete  vähendamiseks. Raportis jõutakse järeldusele, et kõige tõhusam viis selleks on tööstuslike transrasvhapete  sisaldusele  piirnormi seadmine.

Mis on transrasvhapped ja kuidas nad tekivad?

Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida teatud rasvade tööstuslikul tootmisel. Tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. 20. sajandi algul kasutusele võetud tööstusliku hüdrogeenimise protsess on suurendanud rasvade tootmist ja kasutamist kogu maailmas.

Allikas: http://chemwiki.ucdavis.edu/

Allikas: http://chemwiki.ucdavis.edu/

Hüdrogeenimine võimaldab vedelast taimeõlist saada sobiva konsistentsi, sulamistäpi ja kristalliseerumisomadustega hästisäiliva rasva. Kui hüdrogeenimine toimub osaliselt, tekivad mittesoovitavad transrasvhapped. Taimsete rasvade täieliku hüdrogeenimise käigus transrasvhappeid  ei  teki. Osaliselt hüdrogeenitud  rasvu kasutatakse näiteks pagaritoodete, kondiitritoodete, teatud margariinide, rasvavõiete ja teiste sarnaste toodete, aga ka friteeritud ja külmutatud toodete koostisosana.

Loe edasi…