Arhiiv | Toiduainetööstus RSS for this section

Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

MTÜ Liivimaa Lihaveis esindus Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on ainus Eesti organisatsioon, kes on kasutanud promotsioonimeetme võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Ühe tegevusena osaleti novembri alguses Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil Nordic Organic Food Fair. Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveise Facebooki leht

Loe edasi…

Advertisements

Piimatoodete jaehind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali

Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügihinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega: juustu puhul oli tööstusest väljamüügi hind kuni 26% madalam, jaehind langes aga 1,8%, selgub Eesti piimatöötlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ülevaatest.

Joosep Lukk
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, turu arendamise büroo peaspetsialist

TNS Emori andmetel oli 2015. aastal 6 kuu keskmisena 1 l 2,5%-lise kilepakendis piima tööstusest väljamüügihind 0,37 eurot (-19,6%) ning sama piima jaehind (sh km) 0,56 eurot (-8,2%) (joonis1).

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Jaehindade kohta teame, et võrreldes 2014. aasta I poolaastaga langesid ka 2,5%-lise keefiri, 20%-lise hapukoore, 82%-lise või ja naturaaljuustu keskmised jaehinnad, kusjuures langus jäi vahemikku 1,8-13,1%.

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Tänavu esimesel poolaastal oli töötleja tegelik 1 kg piimatoote keskmine väljamüügihind TNS Emori andmetel järgmine: lõssipulber 1,83 eurot (-35,8%), Edam juust 2,66 eurot (-26,5%), Gouda juust 2,89 eurot,
(-24,7%), Tilsit juust 2,68 eurot (-26,4%), 4%line kodujuust 2,51 eurot (-4,2%), 25 kg või 3,18 eurot, (-10,7%) ja väikepakendis või 4,01 eurot (-11,3%).

Poolaasta jooksul on töötleja keskmised piimatoodete väljamüügihinnad oluliselt enam langenud võrreldes piimatoodete jaehindadega ning toote lõpphind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali.

piim (3)

GMO-de tulevik Euroopa Liidus

Euroopa Parlament võttis aasta alguses vastu eelnõu, millega lubatakse EL liikmesriikidel piirata või keelustada geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist oma territooriumil, isegi kui see on lubatud EL tasandil. Nüüd on Euroopa Liidus algatatud arutelu sarnase õiguse andmise kohta ka geneetiliselt muundatud toidu ja sööda osas, kirjutab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. 

GMO tekitab vastakaid arvamusi

Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse toidu või sööda tootmiseks. GM taimi luuakse ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned olulised eelised: enamasti on neil suurema saagikuse tõttu madalam hind, kuna need taimed taluvad taimekaitsevahendeid ja on vastupidavad taimekahjuritele. Lisaks võib mõni GM kultuur olla suurema toiteväärtusega, nt on välja töötatud GM soja, mille oomega-3 rasvhappe stearidoonhappe[i] sisaldust on tõstetud. Kuigi Euroopa Liidus on toiduks ja söödaks mitmeid GM kultuure turule lubatud, ei ole GM toit siiski veel eriti levinud, peamiselt avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu.

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

Loe edasi…

Uuring: investeeringutoetused on aidanud toiduainetööstuse konkurentsivõimet tõsta

Toiduainetööstuste toodangu turustamise viisid või kohad on viimastel aastatel mitmekesistunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna analüütik Kersti Aro toiduainetööstuste konkurentsivõime uuringust.

Kuigi Eestis on toiduainete töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, siis toiduainetööstuse ettevõtjad ise hindavad oma ettevõtte konkurentsivõime positsiooni Eesti siseturul rahuldavaks.

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Euroopa Komisjoni hinnangul on EL tööstuse konkurentsieelised kvalifitseeritud tööjõud, suur omamaine tootmissisend eksporditavates kaupades ning suhteline eelis, mis tuleneb keeruliste ja kvaliteetsete toodete tootmisest. Eestis küsitletud toiduainete töötlejate eelised konkurentide ees olid uuringu andmetel mõnevõrra teistsugused: väga kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele (paindlikkus) ning niššitoodete olemasolu sortimendis. Lisaks mainiti kaasaegsete tootmisseadmete olemasolu. Loe edasi…

Teadlane: Milliste toidupatogeenide eest tuleks end kaitsta?

Maailma tervisepäeval, 7. aprillil tähistati ülemaailmset toiduohutusele pühendatud päeva. Eesti päritolu toitu tarbides on haigestumise risk väga madal, selgub Eesti Maaülikoolis läbiviidud uuringust.  Maaülikoolis hinnati kolme olulise toidupatogeeni – Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja verotoksilise Escherichia coli-ga seotud toiduohutuse riske toidu algtootmise, töötlemise ning tarbimise ahelas. 

Toidu ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote – ükski toit ei tohi põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Mikrobioloogiliselt riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toitu on praktiliselt võimatu teistest eristada. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toidu tehnoloogiate täiustumisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemine siiski oluliselt vähenenud. Igal aastal kannatavad inimesed toidust põhjustatud haiguste all, mis avalduvad tõsise kõhulahtisuse, oksendamise, kerge palaviku ja/või kõhukrampide näol. Neid haigusi põhjustab patogeenseid mikroorganisme sisaldavate toitude söömine.

Foto: T. Viljasaar

Foto: T. Viljasaar

Loe edasi…

Kes tagab meie toidu ohutuse?

Täna tähistatakse WHO eestvedamisel toiduohutusele pühendatud maailma tervisepäeva. Eesti tarbijad ei pea toidu ohutusele igapäevaselt mõtlema, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuidas Eestis toiduohutust tagatakse, selgitab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kairi Ringo.

Lähete Eestis poodi, turule või kohvikusse. Mõtlete te kunagi selle peale, kas toit, mida valite on ohutu, kas selle söömisest võib saada mõne terviserikke? Tõenäoliselt ei mõtle. Aga kas ostaksite sama julgelt  toitu ka Indias või Egiptuses? Võib olla mitte.

Eesti tarbija õnn on see, et toidu ohutusele ei pea mõtlema igapäevaselt. Toiduohutus ei ole Eestis n.ö teema. Ometi haigestus 2014. aastal 2668 inimest haigustesse, mida nimetatakse toidutekkelisteks. Tõsi on see, et kõik need juhud ei ole otseselt seostavad söödud toiduga. Need haigused võivad saada alguse toidust, kuid levida ka inimeselt inimesele või keskkonna kaudu. Nendest  93 juhul haigestuti Salmonella bakteri põhjustatud salmonelloosi ning 308 juhul Campylobacteri põhjustatud kampülobakterenteriiti. Me teame ka, et ilmselt on Eestis toidutekkeliste haigusjuhtude registreerimine palju väiksem, kui tegelik esinemine. Kes siis väikese kõhulahtisusega ikka perearsti juurde läheb?

Toiduohutuse teema puudutab ka meid Eestis

Loe edasi…

Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Piimatooted eksport

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit  Loe edasi…

Mida peaks teadma toidulisanditest?

Ekslikult on kujunenud arusaam, et toidulisandid moodustavad meie igapäeva elu loomuliku osa. Arvatakse, et ilma täiendavate vitamiinide ja mineraaltoitaineteta ei ole tervislik eluviis võimalik. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff selgitab Maablogis, mida peaks teadma enne toidulisandi ostmist ja tarbimist.

Sageli tarbitakse toidulisandeid, et kompenseerida ebatervislikku toitumist, millele omakorda tuuakse ettekäändeks kiire elutempo. Nii võib toidulisandite tarbimisest saada kiiresti harjumus. Samas ei asenda toidulisandid  tervislikku toitumist ja nende eesmärk on tavatoitu vaid täiendada. Toidulisandites võivad esineda vitamiinid, mineraaltoitained, aminohapped, kiudained, pre- ja probiootikumid, rasvhapped, taime- ja ürdiekstraktid.

Kõige aluseks tasakaalustatud toitumine

Nagu nimetus ütleb, on toidulisand tavatoidule lisaks, mistõttu tuleb otsus toidulisandi kasuks langetada läbimõeldult. Üldjuhul on toitained organismi normaalseks toimimiseks kättesaadavad tasakaalustatud ja mitmekülgsest toidust. Nii ei tohiks toidulisandiga asendada tavatoidust puudujäävat osa (kui just ei ole tegemist taimetoitluse eelistamise või muul põhjusel mõnest tavatoidust loobumisega). Erandiks on vitamiin D, mille puhul peetakse vajalikuks praktiliselt aastaringset tarbimist. Muidugi on olukordi, kui toidulisandi tarbimine lisaks tavatoidule on põhjendatud. Näiteks taastumiseks pärast tugevat füüsilist koormust või haigust.  Kindlasti tasub sellistel ja ka muudel juhtudel pidada nõu vastava väljaõppe saanud spetsialisti, perearsti või apteekriga. Kriitiliselt peab suhtuma toitumisnõustajate soovitustesse. Tänapäeval jagavad toitumissoovitusi paljud, kuid teadmised tervisekäitumisest ei pruugi olla piisavad. Oluline on eristada vastava väljaõppega spetsialisti toidublogijast või spordisaali treenerist. Toidulisandite propageerijate eesmärk võib pigem olla toidulisandi müük kui adekvaatne toitumisalane nõustamine.

Autor: condesign @ www.pixabay.com

Autor: condesign @ http://www.pixabay.com

Loe edasi…