Arhiiv | ÜRO RSS for this section

Kalanduse säästlikkuse tagab poolte koostöö

21. november on ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ülemaailmne kalanduspäev. Selle päeva tähistamine sai alguse 1998. aastal kohalike kalurikogukondade algatusel arengumaades, et tõmmata tähelepanu kalandusele mitte ainult kaluri elukutse, vaid ka üldise elulaadi võtmes. On teada, et kalatooted on ühed maailma toiduturu tähtsamatest kauplemisartiklitest. Kalatoodete tootmine saavutas 2016. aastal kõigi aegade suurima mahu, küündides 171 miljoni tonnini. Suur nõudlus kala ja kalatoodete järele ühes kallinenud hindadega tõstsid globaalse kalakaubanduse väärtuse 152 miljardi USA dollarini. Tänasel ülemaailmsel kalanduspäeval on igati asjakohane vaadata otsa statistikale ja teadvustada trende, mis kalanduse üleüldist arengut tagant tõukavad, aga samas kõikidele pooltele kalanduse majandamisel tõsiseid katsumusi esitavad; sellest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves.

Kalanduse abil nälja ja vaesuse vastu

TUUL_79

Loe edasi…

Advertisements

Globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus

Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.

FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.

PMvili1-141 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Vesiviljelusega säästva arengu suunas

Maailma kasvava rahvastiku valguses on ülemaailmsetest probleemidest üks olulisemaid inimkonna varustamine toiduga. Üks oluline toiduallikas maailmas on kalapüük ja kuna kalavarud järjest vähenevad, siis nähakse vesiviljeluses lahendust mitmele murekohale. Olukorrast kalanduses, ees seisvatest katsumustest ja vesiviljeluse tulevikust kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Tuuli Teppo.

BeFunky-collage

Fotod: Maaeluministeerium

Loe edasi…

Hiina Rahvavabariik mõjutab kalandust järgmised kümme aastat

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ‑0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).

OECD3

Joonis 1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nominaal- ja reaalhinnadünaamika 2002–2027 (dollarit tonni kohta)

Loe edasi…

Põllumajanduse ja maaelu digitaliseerimisest

18.‒19. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis kuuendat aastat rahvusvaheline konverents AgroForum Mare Balticum, kus tänavu on arutelude põhirõhk põllumajanduse digitaliseerimisel. Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris ja kas meil on Eestis edukaid projekte näiteks tuua, kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas. Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised. Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.

Agroforumi_logo_2018

Loe edasi…

Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Celebrate Global Pulse Day Loe edasi…

Euroopas hakatakse piirama antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses

Maailmas üha kasvava antibiootikumiresistentsuse ohu tõttu otsitakse Euroopas võimalusi antibiootikumikasutuse piiramiseks ka loomakasvatuses. Eestis on veterinaarravimitena looma kohta müüdavate antibiootikumide kogused Euroopa riikide võrdluses seni veel tagasihoidlikud, kuid vähendada tuleb just selliste antibiootikumide kasutamist, mis on vajalikud ka inimeste ravis, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist Piret Aasmäe.

Mis on antibiootikumiresistentsus?

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. Alates penitsiliini kasutusele võtmisest 1940. aastal, on antibiootikumide kasutamine infektsioonide ravimisel nii inimestel kui loomadel olnud olulise tähtsusega.  Pärast 1970. aastat on  aga penitsiliini jt antibiootikumide kasutamine tõsiselt ohustatud resistentsete bakterite tõttu. Euroopa Liidus sureb igal aastal selliste bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest. Täiendavaid ravikulusid ja kahju tootlikkuse vähenemise tõttu hinnatakse 1.5 miljonile eurole aastas.

Antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele.

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…