Arhiiv | ÜRO RSS for this section

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Advertisements

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…

Surve teravilja hindadele püsib

OECD ja FAO uuest raportist selgub, et 2014. turustusaastaks olid teravilja varud maailmaturul taastunud – kahel järjestikusel aastal koristati USAs maisi rekordsaak, üle keskmise maisi ja odra saagid Euroopa Liidus ning Venemaal viisid söödateraviljade (mais, oder, kaer ja sorgo) varud ülemaailmselt rekordtasemele. Ka nisu saagid olid peamistes tootjariikides väga head.

Kadri Rand, põllumajandusturu korraldamise osakond, taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Hinnad viimase 5 aasta madalaimal tasemel

Arvestades, et teravilja varud on viimase kahe aasta ajalooliselt kõrgete saakide tõttu maailmas normaliseerunud ning alates 2015. aastast prognoositakse jälle keskmisi saake, siis järgmisel kümnel aastal on suurem risk pigem teravilja hindade languseks kui tõusuks. Majanduskasvu edasine aeglustumine kiiresti arenevates riikides nagu Hiina, kütusehindade langus ning kasvav konkurents eksportijate vahel võib samuti nimetatud riski suurendada. OECD prognoosi kohaselt jäävad teravilja hinnad järgmise 10 aasta jooksul 6–15% madalamaks võrreldes eelmise dekaadiga. Teisalt võib ilmastikust tingitud teravilja varude vähenemine jällegi tõsta rahvusvahelisi hindasid.

Viljakoristus. Foto: K. Press

2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega

Teravilja kogutoodang OECD prognoosi kohaselt järgmisel kümnendil tõuseb – 2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega ja seda just saagikuse paranemise tõttu, samas kui kasvupindade suurendamine on piiratud.  Loe edasi…

OECD ja FAO: toiduvilja turud on küllastunud enamikes maailma piirkondades

OECD ja FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside uus raport tõotab  järgmiseks kümnendiks tootlikkuse kasvu ja aeglaselt kasvavaid hindu.  Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem.

„Pakkumine on viimase 8 aasta jooksul kasvanud 18%, mis on viinud selleni, et põhitoidu osas – peamiselt toiduvili – on turud küllastunud enamikus maailma piirkondades,“ kommenteeris OECD peasekretär Angel Gurria toiduhindade normaliseerumist võrreldes mõne aasta taguste ebaharilikult kõrgete hindadega.

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Edasine nõudlus kasvab Gurria sõnul vaid lisandväärtusega toodete järele ning sedavõrd, kui kiiresti kasvab majandus.  Turukonjunktuuri mõjutavad  eelkõige kütusehinnad, tööhõive ja rikkuse kasv.  Põllumajandussektori võimekus rohkem toitu toota sõltub võimest kohaneda turuolukorraga ja  ressurssidest, et toime tulla šokkidega.

Hindade suurem kõikumine tuleb poliitilistest otsustest

FAO peadirektor José Graziano lisas, et mitte kõik hinnad ei reageeri nõudluse muutumisele.  Nõudluse kasv on aeglane eriti liha, kala ja piima osas, mis sõltuvad eelkõige sissetulekute kasvust.  Hindade kasv mõjutab Graziano sõnum eksportijatest enim just imporditurgusid, kuna enamik saadustest toodetakse vaid paarikümnes riigis ja hindade suurt kõikumist põhjustavad peamiselt poliitilised otsused.

„Kõrgemad toiduhinnad on uus normaalsus, kuigi reaalhinnad ei saavuta tõenäoliselt enam kunagi 70. aastate taset,“ sõnas Graziano, kelle sõnul kasvab tootlikkus ning tänu uutele tehnoloogiatele paraneb ka loodushoid. „Majandustulemusi mõjutavad eelkõige ladustamise võimalused või kaod tarneahelas. Tänapäeva paradoks on see, et 70% maailma kõige vaesemast rahvastikust on põllumajandustootjad ja teravilja hinnad seda ei paranda. Lahenduseks on lisandväärtuse loomine,  nt  biokütuse tootmine saaks asendada toiduvarude ladustamist ja anda kaasaegse võimaluse lahendada kohalikke probleeme.

Toitu importivaid riike tuleb juurde

Raporti kohaselt lubavad järgmise 10 aasta jooksul põllumajandussaaduste reaalhindade järk-järgulist vähenemist kõrged saagid, kasvav tootlikkus ja nõudluse kasvu aeglustumine. Siiski, hinnad jäävad kõrgemaks kui 10 aasta eest. Madalad kütusehinnad on võimaldanud vähendada kulusid ja toonud kaasa väetiste hinnalanguse.

Kaubavahetuse kasv aeglustub, sest nõudluse ja pakkumise vahekord on suhteliselt tasakaalus.  Saadusi eksportivaid riike jääb üha vähemaks ja toitu importivate riikide hulk suureneb ning mitmekesistub. Põllumajandussaadusi eksportivate riikide võrdlemisi väike hulk toob  kaasa  ka riske: ebasoodsad ilmastikuolud või turgu moonutavad poliitikad neis riikides võivad maailmaturgude tasakaalu kõvasti raputada.

Peamiselt on nõudluse muutumist oodata arengumaades, kus rahvastiku kasv, linnastumine ja sissetulekute kasv tõotavad loomse valgu, aga ka tärklisetoodete tarbimise kasvu.  OECD ja FAO prognoosivad, et võrreldes teraviljaga püsivad piima- ja lihahinnad võrdlemisi kõrgemad. Siiski,   loomasööda (sh kalasööt) hinnad kasvavad suhteliselt kiiremini kui toiduvilja hinnad.

Mõned olulisemad punktid põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportist:

  • Lihatootmine kasvab tänu madalatele söödahindadele. Stabiilsed teraviljahinnad soodustavad ka senisest stabiilsemat kasumit. Liha nominaalhinnad jäävad kõrgeks järgmisel dekaadil kuigi reaalhinnad langevad.
  • Kalatootmise kasvab ca 20% ning aastaks 2023 ületab kalakasvatamine kalapüügi saagi.
  • Piimatoodete eksport kontsentreerub üha rohkem ja turgudel konkureerivad peamiselt Euroopa Liit ja Uus Meremaa koos USA ja Austraaliaga. Tulevik tõotab nominaalhindade tõusu kuigi eriti või ja pulbri reaalhinnad  on  pigem muutumatud;  rohkem kasumilootust on töödeldud toodetega;
  • Peale liha, piima ja kala on raportis põhjalik ülevaade kõikidest teraviljadest, aga ka biokütuste,  suhkru ja puuvilla hindadest.  Uue saadusena on 2015. a  raportis ka ülevaade mugulate (sh kartul) turgudest.
  • Põllumajandusturgude arengut mõjutavatest teguritest seekord raportis veidi põhjalikum ülevaade toornafta hinna mõjust, aga ka Venemaa impordipiirangutest.
  • Nagu eelmistel aastatelgi on raportis eraldi süva-analüüs mõne maailmaturgudel olulise riigi kohta, näiteks eelmistel aastatel India, Hiina või Venemaa. Tänavuses raportis on põhjalik analüüs Brasiilia kohta. Selle põhjal jääb mulje, et kõik kasvab ja areneb kiiresti positiivses suunas.  Brasiilia on nö tulevikutegija  ning sealsetel arengutel on mõju maailmaturgudele.

OECD hinnangul sõltuvadki põllumajandusturgude tulevikuväljavaated üha enam sellest,  kui palju kasvab Brasiilia eksport või Hiina import.

Vaata ka videot raportit tutvustamisest: http://video.oecd.org/1899/or/Launch-of-the-Agricultural-Outlook.html

Kõigest pikemalt ja põhjalikumalt loe lähemalt OECD ja FAO prognooside kohta: http://www.agri-outlook.org/.

Raport: http://www.agri-outlook.org/publication/

Saadused: http://www.agri-outlook.org/commodityanalysis/

Riigid, eksport/import/toodang,  hinnad jne: http://stats.oecd.org/viewhtml.aspx?QueryId=66511&vh=0000&vf=0&l&il=&lang=en

Tiina Vares, Maaeluministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures

OECD ja FAO: põllumajandustoodang kasvab nii Indias, Jaapanis kui USAs

Indias toimub järgmisel kümnendil nii tarbimise kui toodangu aeglane kasv, samuti prognoositakse põllumajandussaaduste ekspordi väikest langust lähiaastail ja seejärel uut tõusu. Jõudsalt suureneb ka India piimatoodang, teeb OECD ja FAO prognoosidest ülevaate põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Aruande „OECD-FAO Agricultural Outlook 2014“ põhitähelepanu on tänavu pööratud Indiale, kus prognoositakse piimandus- ja vesiviljelussektorite kiiret edenemist investeeringute toel. Mõlemale valdkonnale ennustatakse jätkuvalt laienemist, kuigi mitte enam sama kiiret kui seni. India elanike toidusedelis domineerivad küll üha kasvava tarbimisega taimetoit ja piim, kuid tulevikus prognoositakse toiduvalikute mitmekesistumist.

India põllud

India põllumajandussektor moodustab üle 10% SKTst, tööhõivemäär põllumajandussektoris on ca 50%. Fotod: Wikimedia Commons

India põllumajandussektor moodustab üle 10% SKTst, tööhõivemäär põllumajandussektoris on ca 50%. Maa- ja tööjõuressurssi on piisavalt, aga probleemiks on vee kättesaadavus. India peamised väljakutsed on ka töökohtade loomine (mitte ainult põllumajanduses), kiire inflatsioon, madal tootlikus ja tööstuse areng. Loe edasi…

OECD ja FAO: toiduhinnad on 2023. aastani tõusutrendis

OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Hinnataseme edasist langust pidurdab nõudluse kasv. Kuigi suurem osa maailmast toitub jätkuvalt põhiliselt teraviljast, kasvab nõudlus loomse valgu (liha, piim) järele. Viimast mõjutab sissetulekute kasv arengumaade linnastunud piirkondades. Põllumajandussektori toodang suureneb kõikjal, kiireim kasv leiab aset arengumaades, ligi kolmveerand sellest Aasias.

Üldised arengusuunad põllumajandussaaduste lõikes:

  • Teravili: Toodang on 2023. aastal ca 15% praegusest kõrgem. Hindade mõningane langus järgmisel paaril aastal elavdab globaalset kaubavahetust. Riisivarud on suured, Aasias on koguni aegade suurimad laovarud. Kõige kiiremini kasvab õlikultuuride tootmine, ülejäänud toiduviljade toodangu kasv on tagasihoidlikum.
  • Õlikultuurid: Kasvupindala suureneb, aga saagikus kasvab tagasihoidlikult; üha tugevnev nõudlus tõstab hindu.
  • Suhkur: Hinnad tõusevad koos üleilmse nõudlusega.
  • Liha: Tugev nõudluse kasv on Aasias. Põhja-Ameerikas suurendatakse põhikarja ning riiklike toetuste tase ületab eelmise dekaadi keskmist taset. Veiseliha hinnad on rekordkõrged; Esmakordselt ületab linnuliha tarbimine sealiha koguseid – see juhtub järgmise 10 aasta jooksul ja prognoosi kohaselt saab linnulihast kõige tarbitavam lihaliik.
  • Piim: Praegusega võrreldes hinnad langevad, kuna toodang kasvab nii traditsioonilistes piimatootmisriikides kui ka Hiinas. Euroopa Liit (EL) kaotab oma liidripositsiooni piimatootjana ning Indiast saab järgmise 10 aasta jooksul maailma suurim piimatootja. Ka India ekspordivõimekus kasvab kiiresti, eriti paraneb konkurentsivõime lõssipulbri turgudel.
  • Kala: Vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidusektor ning põhiline areng kontsentreerub Aasiasse. Esmakordselt ületab 2014. aasta kalasaagis vesiviljeluse toodetud kalatoodang püütud saaki.

Loe edasi…

Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud

Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele.

2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga kolmekordistunud (6 kg vs 19 kg/aastas), kuid regionaalsed erinevused on veel märkimisväärsed (10-25 kg). Kõige rohkem tarbitakse kala – 2/3 maailma kogutoodangust – Aasias.

Triin Viljasaare foto "Kalajutud".

Triin Viljasaare foto “Kalajutud”.

Ressursse säästev kalakasvatus
Kalatoodangu kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatusest, sest püütavad kogused on võrreldes 1990. aastatega jäänud üsna muutumatuks. Seevastu on kalakasvatuse maht kasvanud viimase 30 aastaga 12 korda.

Enamik maailma kalatoodangust süüakse Aasias, samuti kasvatatakse seal 90% kalast. Kalakasvatamine kasutab keskmiselt ka vähem toiduressursse kui loomakasvatus (1kg veiseliha = 60 kg vilja, 1 kg kala = 13 kg) ja on seega ökonoomsem viis loomsete valkude omastamiseks.

Nõudlus kala järele kasvabki käsikäes proteiininõudlusega – kala on teatavasti väga hea valgu ning mikrotoitainete allikas ning rikas polüküllastamata rasvadest. Nii moodustab kala vähemalt 15% ca 4,3 miljardi inimese loomse proteiini tarbimisest.

Erinevad väljakutsed merel
Kala on maailma üks enim kaubeldavaid toite. 2012. aastal kaubeldi rahvusvaheliselt 37% püütud kalast koguväärtuses 129 miljardit USA dollarit, millest 70 miljardit moodustas arenguriikide eksport.  Loe edasi…

GRAAFIK: Kala hind maailmaturul tõuseb

Kalahinna indeks. Graafik: FAO

Kalahinna indeks. Graafik: FAO

ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni koostatav hinnaindeks näitab kala hinna järjepidevat kasvu, mida veab nõudluse kasv maailmaturul, rääkis Felix Dent ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast.

Nõudlust veab jõudsalt kasvav Hiina turg, mis on kerkinud maailma neljandaks importivaks riigiks ning on maailma suurim kalatooteid eksportiv riik. FAO andmeil kasvab ka Euroopa Liidu kalanõudlus, kus on probleemiks kujunemas kasvav sõltuvus impordist.

ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonna spetsialist Felix Denti rääkis kalanduse tulevikutrendidest täna Tallinnas toimuval IV Kalanduskonverentsil „Uue kalanduspoliitika lävel“.

Felix Denti ettekandega saab tutvuda SIIN:  http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/tallinn-presentation-supply-and-markets

10 nippi, kuidas vähendada toiduraiskamist

Terve eelmise nädala jooksul andsid Maablogis nõu Eesti tippkokad, Aasta Ema, Toidupank, Toiduliit, Teeme Ära ja maailmakoristuse meeskond, lasteaia- ja koolikokad jpt toiduga seotud inimesed. Kogusime nende nõuannetest kokku 10 nippi, mida järgides saab igaüks meist anda oma panuse, et vähendada toiduraiskamist. 

IMG_7835

 1.       Pea toidust lugu

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele.“ – Malle Kobin, Aasta Ema 2013

2.       Planeeri hoolikalt ja osta teadlikult – veendu, et valitud toiduaine ja selle kogus vastab Sinu vajadustele

„Osta poest toorainet vastavalt tarbimisele. Mitte minna kaupmeeste ja reklaamide ohvriks ning soetada endale lihtsalt kasvõi hea hinna pärast koju toorainet, mispärast minema visatakse (nt säilivusaja lõppemise pärast). – Juhan Heinsalu, Von Krahli Aed peakokk

Planeeri toidu koguseid – kui palju osta, mille jaoks, palju on sööjaid. Kasuta toitude valmistamisel retsepte või mõtle vähemalt läbi kogused.”  Taigo Lepik, Swissôtel Tallinn peakokk  Loe edasi…

Milline raiskamine? Ei, miljardine raiskamine!

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. 

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Ühe Ecuadori istanduse ühe päeva koristuse väljapraak. Autor: Tristram Stuart, toiduraiskamise vastane aktivist http://www.tristramstuart.co.uk/

Euroopa Komisjoni 2010. aasta aruande järgi on Euroopa Liidu riikide raiskamise suurus kogu toidutootmise ja tarbimise ahelas 179 kg inimese kohta, millest 76 kg loodi kodumajapidamises. Eesti üldnumber 265 kg on veelgi kehvem, ent kodude kogus 61 kg on väiksem kui Euroopa keskmine.  Loe edasi…