Arhiiv | WTO RSS for this section

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Advertisements

Nairobis sündis üleilmne kokkulepe põllumajandussaaduste eksporditoetuste kaotamiseks

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte

Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi – ministrite konverentsi olulisim eesmärk on olnud leppida kokku ülemaailmsete liberaalsete kaubandusreeglite terviktekstis. Et WTO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon maailmas, mille kaubanduslepingud on juriidiliselt riikidele siduvad, on ka kõik sõlmitavad kokkulepped täitmiseks. 2001. aastal, kui ministrid Katari pealinnas Dohas kohtusid, sai selle üliambitsioonika ettevõtmise nimeks Doha arenguagenda. Enamikke maailma riike hõlmav kaubanduskokkulepe pidi lähtuma eelkõige vajadusest aidata arengumaid järgi arenenud riikide tasemele.

Eksporditoetused kujunesid kõneluste võtmeküsimuseks

Aastaid kestnud läbirääkimiste võtmeküsimuseks sai eksporditoetuste, kui siiani kõige enam maailmaturgu ning võrset mänguvälja rikkuvate meetmete kaotamine põllumajanduses. Juba Doha kõneluste alguses nõudis Euroopa Liit, et ekspordisubsiidiumite kaotamisel tuleks reguleerida ka teisi ekspordikonkurentsi mõjutavaid valdkondi nagu ekspordikrediidid, riigiettevõtete monopolid ning rahvusvahelise toiduabi andmise põhimõtted.

Loe edasi…

Lihalikke arenguid

Liha tarbimine inimese kohta on Eestis viimase kümne aastaga aeglaselt, kuid kindlalt suurenenud. Tõusnud on ka lihaga isevarustatuse tase ning oodata on toodangu veelgi suuremat kasvu. Tõeline küsimus on aga lisandväärtuse andmine – kas toota üksnes toorainet või anda töötlemisega väärtust juurde?

Oleme saavutanud pea sajaprotsendilise varustatuse sea- ja lambalihaga, veiseliha puhul oleme sellele lähedal, suutes praegu katta 80% vajadusest. Pisut tagasihoidlikum on olukord linnuliha puhul, millega isevarustatuses oleme pidama jäänud 60% juurde. Just linnuliha järgi on aga maailmas aina kasvav nõudlus.

Tõeline küsimus on aga lisandväärtuse andmine – kas toota üksnes toorainet või anda töötlemisega väärtust juurde? Foto: PõM

Eestis moodustab umbes poole söödud lihast sealiha, mida on meil traditsiooniliselt ka palju. Eelmise sajandi 30ndatel oli tõenäosus suur, et briti hommikusöögi iseenesestmõistetava osa – peekoni – päritolu tõestamisel oleks hoopis Eesti Vabariik välja tulnud. Nüüd aga oleme ühtäkki kõik muu unustanud ja püüame elusaid sigu Venemaale müüa, selle asemel, et neid samu sigu sinna lihana viia. Või koguni sealiha vorstiks teha ja alles siis eksportida, jättes Eestisse seeläbi enam lisandväärtust.

Loe edasi…

Toiduhindade mõju maailma majandusele suureneb

Viimastel kuudel on Eesti ajakirjandus hakanud järjest enam kirjutama toiduainete tootmisest, kajastama maailmaturu ja ka Eesti toidukaupade hinnamuutusi. Järjest enam hakkab mõistmist leidma, et toidutootmine on tulevikumajanduse üks võtmeküsimusi.

Eestil on isevarustatus olemas näiteks piimatoodete puhul. Värske piima toodete inimtarbimine möödunud aastal oli Statistikaameti andmetel 162 300 tonni.

Pöördudes  päevapoliitilistesse väljaütlemistesse, siis meenub hiljutine pealkiri, kus väljendati kartust, et OPEC määrab USA presidendivalimised. Sisuliselt võib ennustada, et sarnaselt naftahindadele, on ka toiduhindadel tulevikus järjest suurem mõju eri piirkondade poliitikale ja majanduslikule jätkusuutlikkusele.

Loe edasi…

Venemaa WTO liikmena – mis saab edasi?

Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim.

Et Venemaa on siiani rakendanud suhteliselt kõrgeid tollitariife sisseveetavatele kaupadele, siis liitumisläbirääkimiste käigus oli WTO riikide surve tariife alandada suur. Alates WTO liikmeks saamisest ongi keskmine uus tariif põllumajandustoodetele alanenud, olles senise 13,2% asemel 10,8%. Eestile oluline piimasaaduste tariifimäär vähenes viie protsendipunkti võrra ning on nüüd 14,9%.

WTO otsustas Venemaa kaubandusliitu vastu võtta detsembris 2011 (pildil), lõplikult sai Venemaast WTO liige 22. augustil 2012. Foto: WTO

Liha tariifimäärade kokkulepe on pisut keerulisem. Loomaliha kvoodisisene tariifimäär on 15% (EL erisus: 29 000 t värsket ja 60 000 t külmutatud veiseliha aastas), linnulihale 25% (EL erisus: 80 000 t/a) ning sealihale 0% (EL erisus: 400 000 t/a,). Viimane on kindlasti hea uudis Eesti lihatööstustele, kuid täpsuse huvides olgu öeldud, et siin kauples Venemaa omale ajalimiidi ehk et 0% kvoodisisene tollitariif kehtib kuni 2019. aasta lõpuni. Pärast seda hakkab
kõigile, sh ka EL-le kehtima ühtne määr, milleks on 25%.

Loe edasi…