Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Foto: Meelis Viht

Advertisements

Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas.

Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199 947 hektarit ehk 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, pakub mulla pimeharimine meile erilist huvi, kirjutab emeriitdotsent Jaan Kuht. Selle meetodi liitmisest integreeritud umbrohutõrjesse võiks tulla tulu ja seda eriti maheviljeluses.

Foto: Katrin Press

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Foto: Katrin Press

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

2017. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid

• umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
• seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
• kasvuregulaatorid 13%,
• putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

Foto: Karolin Lillemäe

Hoia tuulekaer põllust eemal!

Põldudel on hoogsalt käimas viljakoristus, samas hilisemad suvised sordid veel kasvavad. Paraku kasvab ka tuulekaer. Eelmise aastaga võrreldes on tuulekaeraga saastatuse seis veidi paranenud.  Kindlasti mõjutavad seda tulemust ilmastikutingimused, mis möödunud aastal olid tuulekaera kasvuks väga head. Üldine olukord Eestis ringi sõites on aga kurb. Tuulekaera on näha hajusalt üle põldude ja  tihedamalt põlluäärtes. Samuti on põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja.  Eriti suurt kahju teeb tuulekaera levik seemnekasvatusega tegelevate tootjate läheduses. Seemnekasvatuses kehtivad ranged nõuded ja kui toodetud partiist leitakse kasvõi üks tuulekaera seeme, siis on kogu partii müügiks kõlbmatu.

Foto: Põllumajandusamet

Usaldusväärsus mahepõllumajanduses

Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind. Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: Katrin Press

Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut

Kui hoolikalt kombineerida bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanu- ja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saavutab terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna.

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata). Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

Foto: Katrin Press