Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Eestil oli suur au ja võimalus korraldada sel aastal OECD seemneskeemide töönädal, mille käigus arutati seemnetootmise rolli toiduga varustamisel ning tutvuti ka sordiaretuse ja seemnetootmisega Eestis. 13.–17. juunil toimunud üritusel osales 67 valdkonna spetsialisti 34 riigist.
Kas põllul tehtavad pritsimistööd on ohtlikud kõrvalseisjale?
Millised on karantiinsed taimekahjustajad? Kuidas nad Eestisse võivad saabuda? Mida saame ette võtta nende leviku takistamiseks? Kuidas neid seiratakse?
Taimekaitsevahendite riskide hindamisest.
Ülevaade sellest, mida kujutavad endast taimekaitsevahendid ja milline on nende roll toiduga kindlustatuse tagamise juures.
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2021. aastal uuringu, mis annab ülevaate sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.
Naeri-hiilamardikas tekitab rapsi õiepungi närides põllumehele suurt kahju. Teadlased tulevad appi ja annavad nõu, millised taimekaitsevahendid on kahjurite vastu parimad.
Ülevaade uutest mahepõllumajanduse nõuetest, mis hakkavad kehtima alates 2022. aastast.
Toidu nimetus on esimesi asju, mis meid pakendil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne.
Maablogi 