Arhiiv | Taimetervis RSS for this section

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avaldada need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju

Taimekaitsevahendite jääkide piirnormide väljatöötamisel on teaduslike meetoditega hinnatud nii kohest ehk akuutset, pikaajalist kui ka koosmõju. Sellega tegeleb Euroopa Toiduohutusamet ning vastavalt teadusuuringute tulemustele on Euroopa Komisjon kehtestanud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidule. Normid kehtivad ühtselt nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Piirnormide väljatöötamiseks hinnatakse terviseriski toidus sisalduva aine kontsentratsiooni ja vastava aine akuutse referentsdoosi andmete baasil ning leitakse, millises koguses toidu tarbimise korral oht inimese tervisele akuutse mürgistuse läbi võiks avalduda. Taimekaitsevahendite jääkide piirnormid on seatud madalatele tasemetele ning analüüsimisel toidust leitavate jääkide kontsentratsioonid on üldjuhul nii madalad, et kohest mõju need inimese tervisele ei avalda. Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avaldada need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju. Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad puu- ja köögiviljades olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust.

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine erinevates toidugruppides toimub regulaarselt

Aastate jooksul on Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet uurinud paljusid erinevaid toidugruppe, et kontrollida nendes sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide nõuetekohasust. Kokkuvõttes võib öelda, et uuritud toidust ei sisalda üldjuhul ühtki taimekaitsevahendi jääki imiku- ja väikelapsetoidud ning loomset päritolu toit. Samuti ei ole nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendite jääkide koguseid tuvastatud kartulitest, apelsinidest, kurkidest, peakapsastest, rapsist, tomatist, nisust, banaanidest ja paljudest teistest toitudes. Siiski joonistuvad välja mõned toidugrupid, mis sisaldavad sageli vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki. Nendeks on näiteks pirnid, banaanid, viinamarjad ja virsikud-nektariinid. Siiski on leitud jääkide kogused üldiselt väikesed ja piirnorme on ületatud harva. Euroopa Liidu ja Euroopa Majandustsooni riikides igal aastal uuritavate taimekaitsevahendite jääkide proovide tulemuste kohaselt ületavad igal aastal taimekaitsevahendite jääkide piirnorme kõikide toidugruppide lõikes kokku umbes 2 protsenti uuritud toidust. Umbes pool uuritud toidust aga ei sisalda ühtki taimekaitsevahendi jääki ning ülejäänud umbes 48 protsenti toidust sisaldab vähemalt üht taimekaitsevahendite jääki, mille kogused toidus on üldjuhul marginaalselt madala kontsentratsiooniga. See tähendab, et need inimese tervisele ohtlikud ei ole.

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus toidus üldiselt piirnorme ei ületa

Näiteks 2016. aastal võtsid taimekaitsevahendi kontrollprogrammi raames Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusamet nii taimset kui ka loomset päritolu toitudest taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks kokku 337 proovi. Neist 202 ehk 60 protsenti proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki, 134 proovi ehk ligi 40 protsenti sisaldasid vähemalt ühte normi piiresse jäävat taimekaitsevahendi jääki. Ainult üks proov ehk 0,3 protsenti analüüsitud toidust sisaldas üht taimekaitsevahendi jääki üle lubatud piirnormi. Nendeks olid Brasiilia päritolu õunad. Juhul, kui analüüsist selgub, et toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi, kutsutakse vastav tootepartii turult tagasi.

Loomse toidu saasteainete seire raames taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võttis Veterinaar- ja Toiduamet möödunud aastal 89 proovi. Uuriti nii mett, mune, piima, kala, veise-, sea- ja lambamaksasid ning veise-, sea-, lamba- kui ka broilerirasvasid. Mitte ükski proovidest ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi. Meest võeti 16 proovi, millest ükski ei sisaldanud taimekaitsevahendi jääke üle lubatud piirnormi.

Mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada ega seega jääke leiduda

2016. aastal leiti viiest mahetoidu proovist taimekaitsevahendite jääke, mis ei ületanud küll kehtestatud piirnorme, mistõttu tavatoiduna oleksid tooted olnud nõuetekohased, kuid mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada. Seetõttu ei tohi nendes ka taimekaitsevahendite jääke leiduda. Tegemist oli kahel juhul rukkiteradega ning ühel juhul rapsiseemnete, brokkoli ja veiniga.

Ühe toiduproovi analüüsimiseks kulub olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest ligikaudu 400–800 eurot ehk riik kulutab igal aastal toiduproovidest taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks umbes 220 000 eurot.

Taimekaitse ja mesinduse vahel saab valitseda tasakaal

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid. Samas on kontrollide käigus tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Seega kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Mesilasperede stress ja suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Kuigi mesilaste peamise hukkumise põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaiguseid, siis mesilasi mõjutavad ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.

mesi_KatrinPress-18

Mesilased tarusse suundumas. Foto: Katrin Press

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Põllumajandusamet on aastate jooksul järelevalve käigus lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove. Kui 2015. ja 2016. aastal tuvastati üks taimekaitsevahendi väärkasutamine, mille tagajärjel hukkusid mesilased, siis tänavu on neid juhtumeid enam. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud taimekaitsevahendites kasutatav toimeaine dimetoaat, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Dimetoaati sisaldavad taimekaitsevahendid on küll Eestis turule lubatud, kuid pole lubatud kasutada rapsil, vaid hoopis peamiselt teraviljal. Seega on mesilaste hukkumise põhjustanud taimekaitsevahendi kasutusnõuete rikkumine. Põllumajandusamet saab taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada ja teavitada PRIAt kohustusliku majandamisnõude rikkumisest, mis viib toetuste vähendamiseni. Lisaks on Maaeluministeerium tõhustamas meetmeid, et seadusega ette näha praegusest paremad võimalused väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks.

Mesinikud ja taimekaitse – kes, mida ja kuidas tegema peab?

Põllumajandusamet on käesolevaks hooajaks koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Mesinike Liiduga koostanud käitumisjuhise, mille eesmärk on parandada mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajate omavahelist koostööd. Juhises on välja toodud nende omavaheline teavitamiskohustus, mis kehtib Eestis juba aastaid mesilaste kaitsmise eesmärgil. Mesinikul on kohustus endast teada anda oma kogukonnas tegutsevatele põllumeestele, lisaks tuleb teada anda mesila täpne asukoht ja mesilasperede arv PRIA põllumajandusloomade registrile. PRIA registri andmed võimaldavad põllupidajal leida enda läheduses asuvaid mesilaid PRIA veebikaardilt. Juhul kui mesinik on endast teada andnud, tuleb põllumehel vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kelle mesitarud asuvad 2 km kaugusel tema põldudest. Nii saab mesinik ennekõike jälgida oma mesilaste tegevust ja vajadusel võtta kasutusele ettevaatusabinõud.

Lisaks omavahelisele teavitamiskohustusele kehtib Eestis mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks juba aastaid ka taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Õitsvaid taimi võib erandina pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00–05.00), mil mesilased ei lenda.

Mida teha, kui on hukkunud tavapärasest rohkem mesilasi?

Kui on hukkunud tavapärasest rohkem mesilasi, tuleb mesinikul kohe teavitada kohalikku veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku. Kui on kahtlus, et mesilased on hukkunud taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel, tuleb teavitada oma maakonna taimekaitse valdkonna peaspetsialisti. Seejärel viivad ametnikud läbi sündmuskoha ülevaatuse, mille käigus võetakse vajadusel proovid nii hukkunud mesilastest kui ka taimsest saadusest. Põllumajandusamet reageerib kõigile kaebustele ja ainult koostöös mesinikuga on võimalik välja selgitada mesilaste hukkumise põhjused.

Taimekaitse ja mesinduse vahel peab valitsema tasakaal

Enne taimekaitsevahendi turule lubamist läbivad kõik tooted põhjaliku hindamise, mille käigus hinnatakse nende füüsikalis-keemilisi, toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi omadusi, sealhulgas mõju mesilastele. Niisamuti hinnatakse taimekaitsevahendi looduses käitumist ja levikut, võimalikke jääke toidus, efektiivsust taimekahjustajatele ja põllukultuuridele. Seega taimekaitsevahend lubatakse turule ainult tingimustel, et see ei avalda inimese ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju, kusjuures taimekaitseseadusega taimekaitsevahendi kasutamisele sätestatud nõuded on kirja pandud selleks, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Kui aga taimekaitsevahendit kasutatakse turule lubamise tingimusi või kasutamise nõudeid eirates, võib see põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimese ja loomade tervisele. Seetõttu on väga oluline, et taimekaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, järgides rangelt kasutusjuhendit. Taimekaitsevahendit võib kasutada ainult selleks ettenähtud kultuuridel, lubatud kulunormide piires ja õigetel kasutusaegadel. Kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, arvestades mõlema osapoole huve.

 

 

Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas

Taimekaitsetöid tehakse kõige enam põllumajanduslikes majapidamistes, kuid taimekaitsevahendeid kasutatakse ka avalikes kohtades nagu haljasaladel ja parkides, aga ka karuputke tõrjel, maanteepervede-, gaasitrasside-, trammi- ja raudteede hoolduses. Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest avalikes kohtades kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendite professionaalne kasutaja peab läbima koolituse

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada vaid hobiaednikud oma tarbeks või silmailuks kasvatatavatel kultuuridel. Avalikes kohtades nagu haljasaladel, parkides, aedades, spordiväljakutel, tervishoiu- ja lasteasutuste aladel, võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes professionaalne kasutaja – koolituse läbinud ja taimekaitsetunnistust omav spetsialist. Koolituse käigus omandatakse vajalikud teadmised taimekaitsetööde nõuetekohase läbiviimise kohta. Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet ja see kehtib viis aastat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

mesilane-oiel-allikas-pollumajandusministeerium

Loe edasi…

Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Loe edasi…

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.  Loe edasi…

Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et kahjustaja on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema. Eestis aasia sikku seni loodusest leitud ei ole. Millist kahju Hiinast pärit taimekahjur meie looduses põhjustada võiks ning kuidas vältida tema sissetoomist Eestisse, kirjutavad Maablogis Ülle Metsman ja Tea Tasa Põllumajandusameti fütosanitaaria büroost.

Hiinast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk (Anoplophora glabripennis) ohustab erinevaid lehtpuuliike. Aasia sikk on Euroopa Liidu ohtlike taimekahjustajate nimekirjas ning tema ohtlikkus seisneb eelkõige just selles, et peremeestaimede ring on väga lai. Enim ohustatud puuliigid on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp, mis kasvavad ka Eestis. Kõige suuremaid kahjustusi tekitavad kuni 5 cm pikkused puu sees elavad vastsed, kes närivad ulatuslikke käike, mille tagajärjel oksad kuivavad, murduvad ja lõpuks kogu puu sureb. Aasia sikk ei ohusta töödeldud ega vana puitu, seega puitmajad ohus ei ole.

Aasia sikk. Foto: EVIRA

Aasia sikk. Foto: EVIRA

Loe edasi…

Põllumajandusamet: saagikoristus võib soodustada tuulekaera levikut

Seoses läheneva viljakoristusperioodiga palub Põllumajandusamet olla kõigil vilja-ja seemnekasvatajatel hoolas saagi koristamisel ja transportimisel, et vältida tuulekaera levikut teistele põldudele. Tuulekaera leviku tõkestamiseks peavad kõik viljakasvatajad saagi transportimisel kasutama koormakatet ning leitud tuulekaerast ametile teada andma, kirjutab Põllumajandusameti seemne büroo peaspetsialist Virve Straume.

Tuulekaerast (Avena fatua L.) on saanud Eestis raskesti tõrjutav umbrohi, mis põhjustab olulist majanduslikku kahju vilja tootmisele. Halvemal juhul ei saa tuulekaeraga saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja. Tuulekaer põhjustab tõsiseid probleeme ka seemnekasvatuses, kus järjest rohkem on saastunud põlde, mis seemnekasvatuseks ei sobi. Tuulekaera tunneb põllul ära kultuurtaimest kõrgemaks kasvanud taimede järgi. Võrreldes hariliku kaeraga on tuulekaera pööris pikem, laiuv ja hõredam.

Tuulekaer on põllul kergesti äratuntav. Foto: Põllumajandusamet

Tuulekaer on põllul kergesti äratuntav. Foto: Põllumajandusamet

Loe edasi…

Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus on meile vajalik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Kivikimalaste arvukus oli kõrgeim keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevustega aladel. Foto: Evelii Viik

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi…

Ka pealtnäha terved taimed võivad olla ohtlike taimehaiguste kandjaks

Põllumajandusamet on sel kevadel korduvalt avastanud koos taimse materjaliga Eestisse imporditud ohtlikke taimekahjustajaid. Peamiseks haiguste ja kahjurite edasikandjaks on inimene.

On paratamatu, et aina kiireneva kaupade liikumisega eri maailma piirkondade vahel kaasnevad ka teatud ohud. Eestissegi tuuakse igal aastal hulgaliselt uusi ja põnevaid taimeliike ning vanade armastatud taimede uusi sorte ja aretisi. Taimeistikutes, lõikelilledes või muus taimses materjalis võivad aga peituda mitmed haigused või kahjurid, mida ei ole võimalik palja silmaga tuvastada. Nõnda on inimene tahtlikult või tahtmatult levitanud võõrliike ning taimekahjureid kontinentide vahel juba sajandeid.

Tänapäeval võtab ka taimekaubandus järjest suuremaid mõõtmeid – ainuüksi Hollandisse on viimase kümne aasta jooksul sisse toodud üle 50 miljardi taime (265 erinevast sugukonnast) 164 erinevast päritoluriigist. Ka taimeliigid ning -sordid, mis kaubanduses liiguvad sõltuvad teatud määral moest ja trendidest, mida ette ennustada on võimatu. Seega on paratamatu, et aeg-ajalt tõstab pead jällegi uus Euroopas senitundmatu taimehaigus, mis toob kaasa laastavaid tagajärgi kohalikule elustikule.

Xylella fastidiosa kahjustus Itaalia oliiviistanduses. Foto: Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kahjustajate andmebaas.

Xylella fastidiosa kahjustus Itaalia oliiviistanduses. Foto: Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kahjustajate andmebaas.

Loe edasi…