Arhiiv | Taimetervis RSS for this section

Taimede tervise heaks saab igaüks anda oma panuse

Ajal, mil kogu maailm võitleb koroonaviirusega, tuleb kõik jõud suunata inimeste tervise hoidmisele ja nende ravimisele. Samas ei tohiks me unustada, et ka taimed võivad haigeks jääda. Sarnasusi nii inimeste kui ka taimede tervise vahel on palju. Üle maailma tekitavad loodusele ja põllumajandusele pidevalt kahju paljud taimekahjustajad – viirused, bakterid, putukad, nematoodid, mikroseened. Taimede tervisest, nende kahjustajatest ja tõrjemeetmetest ning rahvusvahelisest taimetervise aastast kirjutab Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Ülle Metsman.

Lehtpuukahjur aasia sikk (Anoplophora glabripennis)
Loe edasi…

Integreeritud taimekaitse põhimõte – jälgi taimekahjustajate levikut!

Kuidas teha majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjet vajaduse korral ja õigeaegselt? Selleks tuleb jälgida taimekahjustajate levikut – nii saab varakult määrata taimekahjustaja ründe ja selle eest hoiatada. Sellest, mida taimekahjustajate leviku jälgimisel silmas pidada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.  

Loe edasi…

Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut

Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine.

Kuna ühel põllul sama kultuuri kasvatamisel võib esineda erinevaid tingimusi, siis pole olemas ühte ja ainsat töötavat retsepti. Integreeritud taimekaitse aga pakub mitmesuguseid tavasid ja võtteid, mida kombineerides saab leida sobiliku lahenduse. Neist kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Loe edasi…

Miks kasutada toitlustuse ökomärki?

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu. Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, kirjutavad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk.

Ökomärk restorani uksel. Foto: Lihuniku Äri.
Loe edasi…

Taimekaitses on jätkuvalt esikohal tervise- ja keskkonnaohutus

Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud.

PMA porgand

Loe edasi…

Taimekaitsevahendite internetist ostmine vajab valvsat ja teadlikku tarbijat

Põllumajandusamet teeb järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise üle, mis hõlmab hoiustamise, pakendamise ning märgistamise kontrolle jae- ja hulgimüügikohtades. Sealjuures on aina olulisemaks kujunemas internetimüük ja selle kontroll. Sel suvel kontrollis Põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi. Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

agriculture-1359862_960_720

Foto: Pixabay 

Loe edasi…

Kuidas rakendada koduaias integreeritud taimekaitse põhimõtteid?

Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete taimede kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajanduslikke ökosüsteeme ning soodustab taimekahjustajate loomulikke tõrjemehhanisme kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. 

Integreeritud taimekaitse korral peab eelkõige hoiduma tegevustest, mis soodustavad taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude arengut. Integreeritud taimekaitse esimene kaitseliin on vältida taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavaid tingimusi. Kui ilmneb vajadus taimekahjustajate tõrjeks, tuleks eelistada bioloogilisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu taimekaitseviise, juhul kui need võimaldavad vähemalt rahuldavat tõrjeefekti.

Heinamaa

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Banaanikobar murul.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI[1], akuutne standarddoos ehk ARfD[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega. Loe edasi…

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis ja võrdlus Euroopa Liiduga

Statistikaameti hiljuti avaldatud andmed näitavad, et Eestis on taimekaitsevahendite turustamine vähenenud. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

_DSC2793

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsetööde nõuete muudatused alanud hooajal

2019. aasta 1. jaanuarist jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus sõnastus. Sellest, millised on uued nõuded taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

67. Maaelu pärlid

Foto: Kadri Rand

Loe edasi…