Archive | Taimetervis RSS for this section

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

mesilane-oiel-allikas-pollumajandusministeerium

Loe edasi…

Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Loe edasi…

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.  Loe edasi…

Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et kahjustaja on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema. Eestis aasia sikku seni loodusest leitud ei ole. Millist kahju Hiinast pärit taimekahjur meie looduses põhjustada võiks ning kuidas vältida tema sissetoomist Eestisse, kirjutavad Maablogis Ülle Metsman ja Tea Tasa Põllumajandusameti fütosanitaaria büroost.

Hiinast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk (Anoplophora glabripennis) ohustab erinevaid lehtpuuliike. Aasia sikk on Euroopa Liidu ohtlike taimekahjustajate nimekirjas ning tema ohtlikkus seisneb eelkõige just selles, et peremeestaimede ring on väga lai. Enim ohustatud puuliigid on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp, mis kasvavad ka Eestis. Kõige suuremaid kahjustusi tekitavad kuni 5 cm pikkused puu sees elavad vastsed, kes närivad ulatuslikke käike, mille tagajärjel oksad kuivavad, murduvad ja lõpuks kogu puu sureb. Aasia sikk ei ohusta töödeldud ega vana puitu, seega puitmajad ohus ei ole.

Aasia sikk. Foto: EVIRA

Aasia sikk. Foto: EVIRA

Loe edasi…

Põllumajandusamet: saagikoristus võib soodustada tuulekaera levikut

Seoses läheneva viljakoristusperioodiga palub Põllumajandusamet olla kõigil vilja-ja seemnekasvatajatel hoolas saagi koristamisel ja transportimisel, et vältida tuulekaera levikut teistele põldudele. Tuulekaera leviku tõkestamiseks peavad kõik viljakasvatajad saagi transportimisel kasutama koormakatet ning leitud tuulekaerast ametile teada andma, kirjutab Põllumajandusameti seemne büroo peaspetsialist Virve Straume.

Tuulekaerast (Avena fatua L.) on saanud Eestis raskesti tõrjutav umbrohi, mis põhjustab olulist majanduslikku kahju vilja tootmisele. Halvemal juhul ei saa tuulekaeraga saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja. Tuulekaer põhjustab tõsiseid probleeme ka seemnekasvatuses, kus järjest rohkem on saastunud põlde, mis seemnekasvatuseks ei sobi. Tuulekaera tunneb põllul ära kultuurtaimest kõrgemaks kasvanud taimede järgi. Võrreldes hariliku kaeraga on tuulekaera pööris pikem, laiuv ja hõredam.

Tuulekaer on põllul kergesti äratuntav. Foto: Põllumajandusamet

Tuulekaer on põllul kergesti äratuntav. Foto: Põllumajandusamet

Loe edasi…

Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus on meile vajalik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Kivikimalaste arvukus oli kõrgeim keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevustega aladel. Foto: Evelii Viik

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi…

Ka pealtnäha terved taimed võivad olla ohtlike taimehaiguste kandjaks

Põllumajandusamet on sel kevadel korduvalt avastanud koos taimse materjaliga Eestisse imporditud ohtlikke taimekahjustajaid. Peamiseks haiguste ja kahjurite edasikandjaks on inimene.

On paratamatu, et aina kiireneva kaupade liikumisega eri maailma piirkondade vahel kaasnevad ka teatud ohud. Eestissegi tuuakse igal aastal hulgaliselt uusi ja põnevaid taimeliike ning vanade armastatud taimede uusi sorte ja aretisi. Taimeistikutes, lõikelilledes või muus taimses materjalis võivad aga peituda mitmed haigused või kahjurid, mida ei ole võimalik palja silmaga tuvastada. Nõnda on inimene tahtlikult või tahtmatult levitanud võõrliike ning taimekahjureid kontinentide vahel juba sajandeid.

Tänapäeval võtab ka taimekaubandus järjest suuremaid mõõtmeid – ainuüksi Hollandisse on viimase kümne aasta jooksul sisse toodud üle 50 miljardi taime (265 erinevast sugukonnast) 164 erinevast päritoluriigist. Ka taimeliigid ning -sordid, mis kaubanduses liiguvad sõltuvad teatud määral moest ja trendidest, mida ette ennustada on võimatu. Seega on paratamatu, et aeg-ajalt tõstab pead jällegi uus Euroopas senitundmatu taimehaigus, mis toob kaasa laastavaid tagajärgi kohalikule elustikule.

Xylella fastidiosa kahjustus Itaalia oliiviistanduses. Foto: Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kahjustajate andmebaas.

Xylella fastidiosa kahjustus Itaalia oliiviistanduses. Foto: Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kahjustajate andmebaas.

Loe edasi…

ETKI kaardirakendus aitab põllumeestel taimekaitsetöid ajastada

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadlased kaardistavad üle Eesti olulisemate taimekahjustajate esinemist ja annavad põllumeestele operatiivselt teavet taimekaitsetööde ajastamiseks ning seeläbi tõrjeefektiivsuse tõstmiseks.

Keemilise taimekaitse kasutamine on majanduslikult õigustatud vaid juhul, kui taimekaitse tulemusel saadava saagi väärtus ületab taimekaitsele tehtud kulutused. Üksikute kahjurite või taimehaiguste vähese esinemise korral jääb taimekahjustaja tekitatud kahju väikseks ning taimekaitsevahendite kasutamise kulud ületavad sellest saadud tulu. Sellistel juhtudel ei ole pestitsiidide kasutamine põhjendatud.

Foto: K.Nurm

Foto: K.Nurm

Tõrjetöödega hilinedes ei suudeta taimekahjustajaid enam kontrollida ning vaatamata taimekaitsevahendite kasutamisele võivad saagikaod olla suured.  Taimekahjustajate monitooring koos andmete operatiivse edastamisega aitab varakult määrata ja hoiatada kahjustaja ründe eest ning selle alusel teha õigeaegne majanduslikult põhjendatud tõrje.

Loe edasi…

Praktilist taimekaitsealast nõu saab internetist

I-Taimekaitse nõustamiskeskkonna soovitusi järgides on võimalik vähendada taimekaitsevahendite kulunorme 20-80% võrreldes taimekaitsevahendi tootja poolt soovitatud kulunormidega. Kuidas I-Taimekaitse abil taimekaitsekuludelt kokku hoida, kirjutavad Põllumajandusministeeriumi taimekaitsebüroo juhataja Evelin Hillep ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Veiko Kastanje.

Eesti e-riigi lahenduste hulgas on digitaalne allkirjastamine, e-tervis, e-hääletamine, m-parkimine jpt lahendused. Põllumajanduse valdkonnas hakkavad e-rakendused alles tuult tiibadesse saama. Kasutuses on Põllumajandusministeeriumi kliendiportaal erinevate taotluste ja dokumentide esitamiseks ning tagasiside saamiseks, laiemalt on tuntud toetuste taotlemisega seotud e-PRIA, osa põllumajandustootjaist kasutab  VitalFields süsteemi ning arenemisjärgus on ka CropHealer rakendus.

Tarkvaralahendus taimekaitsetööde planeerimiseks

Meie e-agri lugu täiendab oluliselt Eesti Maaviljeluse Instituudi eestvedamisel rahvusvahelises koostöös loodud ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt edasi arendatav seni suhteliselt vähetuntud veebipõhine nõustamiskeskkond I-Taimekaitse. I-Taimekaitse on taimekaitsealane tarkvaralahendus taimehaiguste-, kahjurite- ja umbrohtude tõrje optimaalseks planeerimiseks.

itaimekaitse artikli juurde

Loe edasi…

Sobivate taimekaitselahenduste nappus piirab puuvilja- ja marjakasvatust

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et paljude vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupind on viimase 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Üks vähenemise põhjus on sobivate taimekaitselahenduste nappus, kirjutab põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Vähelevinud kultuurideks nimetatakse põllumajanduskultuure, mida ei kasvatata riigis laialdaselt või kasvatatakse laialdaselt, kuid mille puhul tekivad erakorralised taimekaitsevajadused.  Et määratleda, millised kultuurid on Eesti tingimustes vähe levinud ja millised põhikultuurid, tellis Põllumajandusministeerium Konjunktuuriinstituudilt (EKI) uuringu. EKI analüüsis Eestis kasvatavate põllumajanduskultuuride jaotumist põhi- ja vähelevinud kultuurideks kasvupinna, toodangu ning tarbimise alusel aastatel 2004-2013. Uuringust selgus, et vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupindade osas on viimase kümne aasta jooksul toimunud olulisi muutusi. Suurimad “tõusjad” kasvupindade edetabelis on kaunviljad ning mais ja “langejad” puuvilja- ning marjakultuurid.

Kaunviljade kasvupind suureneb. Foto: T. Koha

Kaunviljade kasvupind suureneb. Foto: T. Koha

Loe edasi…