Arhiiv | Taimetervis RSS for this section

Taimekaitsevahendite internetist ostmine vajab valvsat ja teadlikku tarbijat

Põllumajandusamet teeb järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise üle, mis hõlmab hoiustamise, pakendamise ning märgistamise kontrolle jae- ja hulgimüügikohtades. Sealjuures on aina olulisemaks kujunemas internetimüük ja selle kontroll. Sel suvel kontrollis Põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi. Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

agriculture-1359862_960_720

Foto: Pixabay 

Loe edasi…

Kuidas rakendada koduaias integreeritud taimekaitse põhimõtteid?

Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete taimede kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajanduslikke ökosüsteeme ning soodustab taimekahjustajate loomulikke tõrjemehhanisme kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. 

Integreeritud taimekaitse korral peab eelkõige hoiduma tegevustest, mis soodustavad taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude arengut. Integreeritud taimekaitse esimene kaitseliin on vältida taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavaid tingimusi. Kui ilmneb vajadus taimekahjustajate tõrjeks, tuleks eelistada bioloogilisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu taimekaitseviise, juhul kui need võimaldavad vähemalt rahuldavat tõrjeefekti.

Heinamaa

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Banaanikobar murul.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI[1], akuutne standarddoos ehk ARfD[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega. Loe edasi…

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis ja võrdlus Euroopa Liiduga

Statistikaameti hiljuti avaldatud andmed näitavad, et Eestis on taimekaitsevahendite turustamine vähenenud. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse ning kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

_DSC2793

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsetööde nõuete muudatused alanud hooajal

2019. aasta 1. jaanuarist jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus sõnastus. Sellest, millised on uued nõuded taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

67. Maaelu pärlid

Foto: Kadri Rand

Loe edasi…

Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

23.–25. aprillil toimub järjekorras juba seitsmendat korda rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Sel korral on arutelu teemaks agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

Agroforumi_logo_2019

Loe edasi…

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Viljandimaa_MeelisViht

Foto: Meelis Viht

Loe edasi…

Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas.

Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199 947 hektarit ehk 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, pakub mulla pimeharimine meile erilist huvi, kirjutab emeriitdotsent Jaan Kuht. Selle meetodi liitmisest integreeritud umbrohutõrjesse võiks tulla tulu ja seda eriti maheviljeluses.

pmvili1-192

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

PMvili1-123 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

  1. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid
  • umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
  • seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
  • kasvuregulaatorid 13%,
  • putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

I pilt Loe edasi…