Arhiiv | Mahetoit RSS for this section

Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

23.–25. aprillil toimub järjekorras juba seitsmendat korda rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Sel korral on arutelu teemaks agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

Agroforumi_logo_2019

Loe edasi…

Advertisements

Usaldusväärsus mahepõllumajanduses

Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind. Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: KatrinPress

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

ökomärgid

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Loe edasi…

Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg

Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. 14. veebruaril tutvustati Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH mahepõllumajanduse statistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab ülevaate sektori 2016. aasta trendidest, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hinnanguliselt oli globaalne maheturu maht 2016. aastaks juba enam kui 80 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 5,6% (2015. a 75,7 miljardit eurot) ning viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne maheturg kasvanud kuus korda. Turuliider on jätkuvalt USA (38,9 miljardit eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 miljardit eurot), Prantsusmaa (6,7 miljardit eurot) ja Hiina (5,9 miljardit eurot).

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Kontroll maheettevõtete üle muutub senisest enam riskipõhiseks

20. novembril Brüsselis Eesti eesistumisel toimunud põllumajanduse erikomitee (SCA) kohtumisel andsid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid heakskiidu uue mahepõllumajanduse määruse eelnõule. Pärast Euroopa Parlamendis toimuvat hääletust võetakse eelnõu lõplikult vastu ning uued nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2021, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg.

Euroopa Komisjon algatas 2012. aastal ELi mahepõllumajandusalase poliitika ülevaatamise. Selle raames toimusid konsultatsioonid liikmesriikidega ning viidi läbi veebipõhine avalik konsultatsioon, kus kõik ELi kodanikud ja erinevate huvigruppide esindajad said avaldada oma arvamust mahepõllumajandust puudutavates küsimustes. 2014. a märtsis esitas komisjon eelnõu ettepaneku, millega alustati mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise valdkonna olemasolevate õigusaktide ülevaatamist. Ettepanekus oli tähelepanu keskmesse seatud kolm põhieesmärki: tarbijate ja tootjate usalduse säilitamine ja mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks.

kqqgivili_KatrinPress-6.jpg

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Mahemajanduse tervikprogramm põimib Eesti eelised ühtseks tervikuks

Vastutustundlikku tootmist ja tooteid, sh ka mahetootmist ja -toitu hinnatakse Eestis ja Euroopa Liidus aina enam, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Ainuüksi Eestis on viimase nelja aastaga mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv kasvanud 19 protsenti. Mahepõllumajandusmaa pindala on ligikaudu 185 tuhat hektarit, mis omakorda moodustab ligi 18 protsenti Eesti põllumajandusmaast. Ka maailma suundumused näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu.

sagro-200_KatrinPress

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Teaduse tulek mahepõllumajandusse

Eestis tähistatakse tänavu 25 aasta täitumist organiseeritud mahepõllumajandusliku tegevuse algusest. Selle aja jooksul on Eesti mahepõllumajandusalases teadustöös jõutud üksikute teadlaste initsiatiivil alguse saanud teadusuuringutest osalemiseni suurtes rahvusvahelistes projektides, mis peaks andma tuge kogu mahesektori edasiseks arenguks. Millised teadusuuringud on aastate jooksul Eesti mahepõllumajanduse arengut toetanud, kirjutab Maablogis Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis algasid üksikute teadlaste initsiatiivina möödunud sajandi  90-ndate keskel erinevate Eesti Teadusfondi ja  teaduse sihtfinantseerimise projektide toel.  Aastast 1993 uuriti tollases Eesti Põllumajandusülikoolis (praeguses Eesti Maaülikoolis) taimekaitse grupi teadlaste poolt erinevate kodumaiste taimede ekstraktide mõju ja kasutusvõimalusi taimekahjurite arvukuse piiramiseks. Arenes ka koostöö firmaga Trifolio-M GmbH Saksamaal troopilise neemi puu toimeainete katsetamiseks  kahjuritõrjes, mis viis preparaadi NeemAzal T/S registreerimiseni mahetaimekaitse tarvis Eestis.

_8210104

Sama uurimisgrupi liikmed uurisid ka erinevate taimede kooskasvatamise/segaviljeluse võimalusi kahjurite kahjustuste vältimiseks. Tulemustest lähtuvaid soovitusi levitati nii tootjatele kui üliõpilastele õppetöös. Teadlased taimekaitse uurimisgrupist asusid uurima tolmeldajate esinemist sõltuvalt maastikust ja taimekasvatusviisist, mis viis tänapäevase tolmeldajate seire väljakujunemiseni.


Esimene mahepõllumajanduslik uurimisprojekt

1998. aastal alustati taimekahjurite looduslike vaenlaste uuringuid erinevates kultuurides ja viljelusviisides. Esimene uuring selles valdkonnas tehti Tali mahetalus Laevas, kus uuriti kasurputukate esinemist odrapõllul sõltuvalt ääreala taimkattest. Esimene mahepõllumajanduslik uurimisprojekt viidi läbi 2000. aastal Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse eestvedamisel. Põllumajandusministeeriumilt saadud rahastuse toel uuriti Eesti Maaülikooli teadlaste kaasabil kolmes mahetalus – Hartsmäe, Saida Farm, Lauri –Antsu odra- ja nisusortide saagikust, alustati talude külvikordade sobivuse uurimist mullaviljakuse ja saagikust mõjutavate tegurite osas.
Loe edasi…

Eesti toit – kas jääme rukkirahvaks või liitume friikartuli austajatega?

Kohalik toit on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist ning täpselt nõnda nagu panustame oma kultuuri hoidmisse ja arendamisesse, tuleb teha seda ka toidu puhul. Selles tegevuses on põllumeeste, töötlejate ja tarbijate arusaamade ja jõudude ühendamine A ja O, kirjutab põllumajandusminister Ivari Padar. 

Kõike huvipakkuvat tuleb loomulikult maitsta, kuid on oluline, mida ja kuidas me väärtustame. Iga rahvas ütleb, et tema köök on parim. Eesti jaoks tähendab see, et eelkõige peame ise oma Eesti toidust lugu pidama ja seda tarbima. Ning eriti oluline on kasvatada seda usku ka laste ja noorte seas, sest just nende tulevastes otsustes on kinni, kas jääme rukkirahvaks või liitume miljonite friikartuli ja nisu austajatega. Statistika annab siin juba praegu põhjust väikeseks murekortsuks.

Seetõttu on au- ja südameasi pakkuda nii noorteüritustel kui igapäevase koolilõunana Eesti toitu. Nõnda tegime ka viimasel laulupeol, sest kus peaks Eesti toit veel olema kui mitte eestimaalaste ühistel tegemistel. Kuid ka vanemad saavad pöörata laste tähelepanu toidu päritolule ja kasvatada oskust hinnata kodumaist toitu.

14. septembril kuulutati välja 2014. aasta Eesti parimad mahetooted Huvi oli suur ja näitas veel kord, et Eesti toit ja köök tulevad järjest paremini esile, aina rohkem räägitakse Eesti asjast.

14. septembril kuulutati välja 2014. aasta Eesti parimad mahetooted Huvi oli suur ja näitas veel kord, et Eesti toit ja köök tulevad järjest paremini esile, aina rohkem räägitakse Eesti asjast.

Visiitkaart vajab lihvimist
Jätkuvalt tegeleme ka Eesti toidu üldise kuvandi arendamisega, et aidata kaasa Eesti toidutoodete ekspordile. Eesti toit on kui maa visiitkaart selle külastajatele. EXPO jt riigipoolsed ettevõtmised loovad suure katuse, kuid igapäevane tegevus saab toimuda ka Eestist lahkumata. Loe edasi…

Müügil on üle 1000 kodumaise mahetoote

Eesti kauplustes on müügil üle 1000 kodumaise mahetoote, selgus TNS Emori poolt läbiviidud tarbijauuringust. Parimad Eesti mahetooted ja parim mahetootja selguvad täna, 14. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval Leivapäeval.

2013. aastal oli Eesti kauplustes müügil kokku 1234 erinevat Eestis toodetud mahetoodet. Uuringu andmetel oli 2013. aasta jooksul mahetoitu ostnud ligi pool elanikkonnast, 15% elanikest on igakuised mahetoidu tarbijad. Suur osa mahetoodete ostjaid on väikeste lastega pered. Mahetoidu ostmist põhjendavad tarbijad TNS Emori uuringu põhjal sellega, et mahetoit on tervislik ja maitsev. Samuti peetakse oluliseks seda, et toit oleks kodumaine ja lähipiirkonnas toodetud.

piimaautomaat

Maheturg näitab kasvu Loe edasi…

Ülevaade: Mida Eesti toidu väljakul pakutakse?

Laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ raames avati Tallinna lauluväljakul täna Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole valiku palasid meie köögist.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest suurest telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne Eesti ettevõtte toodangut.

Eesti Peakokkade Ühenduse telk

  • Köögiviljaroad: mulgipuder, Lääne-Eesti ja saared kohtuvad salatiga, kartulipilk marineeritud värske kapsa ja kerge soolakurgiga, tomati-kurgisalat rohke tilliga.
  • Pearoad: mulgipuder suitsulihaga, suitsuahven tomati-kurgisalatiga, rebitud lammas pastinaagi ja karulaugu-odrakruubiga, lestavorm röstköögiviljade ja kodujuustu-majoneesiga, kergelt suitsune veisepõsk, haugikoogid kohupiima ja kurgikastmega.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja piirkondlike toiduvõrgustike telk
Võileib põdrasingiga, kartulisalat, kama, kohukesed, kohupiimakreem astelpajumoosiga, veiselihapirukad, lambalihapirukad, maasikakook, odra-kohupiimakarask, taimetee, spelta- ja tatraküpsised, suitsulihavõileivad, küpsised, suitsuvutt, haugišašlõkk, vutisüdamega grillvorstid, Liivimaa lihaveise minutipihv Peipsi sibula salatiga, rohumaaveise steik, sea välisfilee astelpajumarinaadis, magustoit kitsejuustust, grillitud ulukiliha, karbonaad jõhvikamarinaadis, Peipsi kurk, maasikad, herned, kirsstomatid, värske kurk, värske hapukurk, pannkoogid jpm.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

 

Loe edasi…