Arhiiv | Mahetoit RSS for this section

Ülevaade: Mida Eesti toidu väljakul pakutakse?

Laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ raames avati Tallinna lauluväljakul täna Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole valiku palasid meie köögist.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest suurest telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne Eesti ettevõtte toodangut.

Eesti Peakokkade Ühenduse telk

  • Köögiviljaroad: mulgipuder, Lääne-Eesti ja saared kohtuvad salatiga, kartulipilk marineeritud värske kapsa ja kerge soolakurgiga, tomati-kurgisalat rohke tilliga.
  • Pearoad: mulgipuder suitsulihaga, suitsuahven tomati-kurgisalatiga, rebitud lammas pastinaagi ja karulaugu-odrakruubiga, lestavorm röstköögiviljade ja kodujuustu-majoneesiga, kergelt suitsune veisepõsk, haugikoogid kohupiima ja kurgikastmega.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja piirkondlike toiduvõrgustike telk
Võileib põdrasingiga, kartulisalat, kama, kohukesed, kohupiimakreem astelpajumoosiga, veiselihapirukad, lambalihapirukad, maasikakook, odra-kohupiimakarask, taimetee, spelta- ja tatraküpsised, suitsulihavõileivad, küpsised, suitsuvutt, haugišašlõkk, vutisüdamega grillvorstid, Liivimaa lihaveise minutipihv Peipsi sibula salatiga, rohumaaveise steik, sea välisfilee astelpajumarinaadis, magustoit kitsejuustust, grillitud ulukiliha, karbonaad jõhvikamarinaadis, Peipsi kurk, maasikad, herned, kirsstomatid, värske kurk, värske hapukurk, pannkoogid jpm.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

 

Loe edasi…

10 sammu, kuidas saada mahetootjaks

Igal aastal on 10. aprill see tähtaeg, mis ajaks tuleb märku anda oma soovist alustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse või mesindusega. Sellel puhul anname täna lühikese ülevaate, mida mahetootmisega alustamiseks peab tegema, kui äriidee on juba olemas. 

Maheteravili. Foto: Euroopa Komisjon

Maheteravili. Foto: Euroopa Komisjon

1. Kui on tekkinud soov mahepõllumajandusega tegeleda, tuleks kõigepealt läbi lugeda mahepõllumajanduse seadus ja teha endale selgeks mahetootmise nõuded. Kasuks tuleb kindlasti nõuandeteenuse kasutamine, osalemine mahepõllumajanduse teabepäevadel ja mahetalude külastamine.

2. Ettevõtted, kus soovitakse tegeleda mahepõllumajandusega, peavad olema mahepõllumajanduse seaduse kohaselt tunnustatud ja tootja peab olema kantud mahepõllumajanduse registrisse.

3. Ettevõtte tunnustamise vormikohane taotlus ja teised nõutud dokumendid olenevalt valdkonnast (nt taimekasvatus, loomakasvatus, mesindus, taimede või seente korjamine mitteharitavatelt aladelt jne), esitatakse Põllumajandusametile. Vajalikud dokumentide vormid on saadaval Põllumajandusameti kohalikes maakonnakeskustes Põllumajandusameti veebilehel. Loe edasi…

Kuidas saavad mahetoidu kätte taanlased, britid, sakslased…?

Tänases Maablogi postituses anname ülevaate, kuidas läheb mahetoidul Taanis, Suurbritannias, Saksamaal ja Itaalias. Riike ühendab mahetoidu hea kättesaadavus supermarketitest, selgub TNS Emori koostatud ülevaatest

Taanis mahetoidu müügikasv toitlustuses

Taanis nagu ka teistes põhjamaariikides müüakse suurem osa mahetoitu tarbijatele läbi jaekettide: supermarketite, discounterite ja kaubamajade. Läbi tavajaekaubanduse müüdi 2012. aastal mahetooteid 5,5 miljardi Taani krooni eest ja võrreldes 2011. kasvas müük 0,5%. Aastal 2012 tuli läbi talupoodide, otse tootjalt tarbijale skeemide, turgude ja tervisepoodide vaid 8,6% mahetoodete käibest ning 2,5% läbi muude kanalite. Nn dicounterite müük moodustab 36% kogu mahetoodete müügist ja on jätkuvalt kõige tähtsam mahetoodete müügikanal.

Eriti suur mahetoidu müügikasv Taanis on aset leidnud toitlustuses – kahe viimase aastaga 67%. See suundumus süveneb järgnevatel aastatel veelgi, sest Taani on seadnud eesmärgiks, et avaliku sektori toitlustuses kasutatakse 2020. aastal 60% ulatuses mahetoorainet.

Mahetoit Eesti ökopoes. Foto: Tiit Koha

Mahetoit Eesti ökopoes. Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Mahetoit – kust seda kätte saada?

Eestis on mahetoidule spetsialiseerunud ökopoode 40 ringis, lõviosa mahetoodete müügikäibest (ca 70%) tuleb aga läbi suuremate jaekettide, selgus EMORi korraldatud tarbijaküsitlusest. Samas Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on tavakaubanduse ja muude kanalite müük aga üpris võrdselt jaotunud.

Eestis tarbijaküsitluses osalenutest 58% soovib mahetoitu osta tavalisest toidupoest, veerand vastajaist eelistaks mahetoitu osta otse tootjalt, 22% turult, 12% ökopoest ning 5% tellida veebist. Mahetoitu müüvate poodide ja tarbijaringide nimekirja leiab aadressilt http://www.maheklubi.ee/tarbijale/mahetoidu_muuk/.

Mahetoidu teemapäev Eesti stendil, Grüne Wochel 2014.

Mahetoidu teemapäev Eesti stendil, Grüne Wochel 2014.

Tarbijaringid ja toitlustamine

Mahetoitu aitavad tarbijatele lähemale tuua mahetoidu tarbijaringid (otse tootjalt tarbijale), kuhu koonduvad väiketootjad eesmärgiga oma talukaupa otse ilma vahendajate abita tarbijale turustada. Sellised tarbijaringid on Tartus, Viljandis, Pärnus, Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal. Paljudel mahetootjatel on välja kujunenud oma müügivõrgustik ning nad realiseerivad oma toodangut otse talust või laatadel.

Loe edasi…

Tarbijad soovivad mahetoodetele odavamat hinda

Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest.

Parimad mahetooted 2013

Parimad mahetooted 2013

Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest.

Loe edasi…

Kuidas läheb Eesti mahesektoril?

Et mahetoit on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviksid tarbijaküsitluste andmeil osta just mahetoitu. Just seepärast teeb kiiret arengut ka Eesti mahesektor.

Eesti põllumajandusmaast 15% on mahepõllumajandusmaa ja sellega oleme Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad üle 153 000 hektari. Lisaks on mahejärelevalve all ligi 130 000 ha looduslikke alasid, kust korjatakse marju ja seeni.

Mahetooted Eesti toidu letil Grüne Wochel. Foto: Rene Suurkaev

Mahetooted Eesti toidu letil Grüne Wochel. Foto: Rene Suurkaev

Vajalikud eeldused mahetoidu tootmiseks on niisiis olemas. Nõudlus keskkonna- ja tervisesõbralikuma toidu järele kasvab kogu maailmas ja tulevikku vaatav põllumees võib olla kindel, et see on tõusev trend.

Loe edasi…

Suur maheküsitlus: ELis ostetakse mahetoitu keskkonna pärast

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

Mahetoidu ostmise ajendid.

Mahetoidu ostmise ajendid.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

  1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
  2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
  3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
  4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi. Loe edasi…

Sööme arvatust mahedamalt

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Mahedana saab poest näiteks piima. Foto: Tiit Koha

Mahedana märgistatult saab poest näiteks piima. Selleks on tootjad seljad kokku pannud ja tegutsevad ühistuna. Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Lihtne jäätise valmistamise õpetus

Jäätis on  suure toiteväärtusega ning organismi poolt hästi omastatav piimatoode, mis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D, E ja P rühma vitamiine.

Jäätist valmistatakse jäätisesegude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Läbi aegade on jäätise põhitooraineteks olnud rõõsk koor, suhkur, koorevõi, lõssipulber ja paksendajad. Lisanditeks võib pakkuda kastmeid, marju, puuvilju, vahukoort, alkoholi jne.

Jäätisetegu.jpg

Jäätisetegu Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres 2019. aastal. Foto: Eesti Piimandusmuuseum

Vaata jäätise valmistamise töötoa videot:

Loe edasi…