Arhiiv | Taimetervis RSS for this section

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Hoia tuulekaer põllust eemal!

Põldudel on hoogsalt käimas viljakoristus, samas hilisemad suvised sordid veel kasvavad. Paraku kasvab ka tuulekaer. Eelmise aastaga võrreldes on tuulekaeraga saastatuse seis veidi paranenud.  Kindlasti mõjutavad seda tulemust ilmastikutingimused, mis möödunud aastal olid tuulekaera kasvuks väga head. Üldine olukord Eestis ringi sõites on aga kurb. Tuulekaera on näha hajusalt üle põldude ja  tihedamalt põlluäärtes. Samuti on põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja.  Eriti suurt kahju teeb tuulekaera levik seemnekasvatusega tegelevate tootjate läheduses. Seemnekasvatuses kehtivad ranged nõuded ja kui toodetud partiist leitakse kasvõi üks tuulekaera seeme, siis on kogu partii müügiks kõlbmatu.

tuuleakaer1

Foto: Põllumajandusamet

Loe edasi…

Usaldusväärsus mahepõllumajanduses

Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind. Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: KatrinPress

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut

Kui hoolikalt kombineerida bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanu- ja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saavutab terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna.

Kartulimardikas.ETKI

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata). Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Loe edasi…

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

ökomärgid

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Loe edasi…

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg

Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. 14. veebruaril tutvustati Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH mahepõllumajanduse statistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab ülevaate sektori 2016. aasta trendidest, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hinnanguliselt oli globaalne maheturu maht 2016. aastaks juba enam kui 80 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 5,6% (2015. a 75,7 miljardit eurot) ning viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne maheturg kasvanud kuus korda. Turuliider on jätkuvalt USA (38,9 miljardit eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 miljardit eurot), Prantsusmaa (6,7 miljardit eurot) ja Hiina (5,9 miljardit eurot).

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

töö ei karda vanust

Foto: Timo Anis

Loe edasi…

Kontroll maheettevõtete üle muutub senisest enam riskipõhiseks

20. novembril Brüsselis Eesti eesistumisel toimunud põllumajanduse erikomitee (SCA) kohtumisel andsid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid heakskiidu uue mahepõllumajanduse määruse eelnõule. Pärast Euroopa Parlamendis toimuvat hääletust võetakse eelnõu lõplikult vastu ning uued nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2021, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg.

Euroopa Komisjon algatas 2012. aastal ELi mahepõllumajandusalase poliitika ülevaatamise. Selle raames toimusid konsultatsioonid liikmesriikidega ning viidi läbi veebipõhine avalik konsultatsioon, kus kõik ELi kodanikud ja erinevate huvigruppide esindajad said avaldada oma arvamust mahepõllumajandust puudutavates küsimustes. 2014. a märtsis esitas komisjon eelnõu ettepaneku, millega alustati mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise valdkonna olemasolevate õigusaktide ülevaatamist. Ettepanekus oli tähelepanu keskmesse seatud kolm põhieesmärki: tarbijate ja tootjate usalduse säilitamine ja mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks.

kqqgivili_KatrinPress-6.jpg

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Turule lubatud taimekaitsevahendid on ohutud tervisele ja keskkonnale

Vaatamata sellele, et taimekaitsevahendite turulelaskmine on Euroopa Liidu tasandil reguleeritud ja taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete heakskiitmisel lähtutakse teaduspõhistest hinnangutest, on tõstatunud küsimus glüfosaadi kantserogeense toime ja neonikotinoidide võimalikust ohtlikkusest tolmeldajatele, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

technique-1831943_640

Foto: Pixabay

 

Kui taimekaitsevahendis sisalduv toimeaine ei vasta sätestatud kriteeriumitele või ei saa välistada selle toimeaine negatiivset mõju, ei lubata toodet turule. Toimeained, mis on heaks kiidetud, hinnatakse teatud aja tagant üle ja kui leitakse, et nende ohutus ei ole enam tagatud, siis seatakse piirangud või keelustatakse aine täielikult. Kogu toimeaine hindamis- ja otsustusprotsess on välja töötatud eesmärgiga tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Loe edasi…