Arhiiv | Teadus ja arendus RSS for this section

Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik

Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mis on „Euroopa biomajandus“?

Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.

nature-3289812_960_720

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Advertisements

Digitaalsed arengud põllumajandussektoris lihtsustavad igapäevatööd

Digiteerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalusi põllumajandussektori ning maapiirkondade jaoks täiendavate kasvuvõimaluste loomiseks ja valdkonna arendamiseks. Kõik selleks, et põllumajandussektorit nutikamaks muuta, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes ja taimetervise osakonna nõunik Martin Kukk.

Pixaby_TheDigitalArtist.jpg

Pixabay: The Digital Artist

Loe edasi…

Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on üha enam kasuks tootearendus- ja turundusoskused ning uute tehnoloogiate tundmine

OSKA tööjõu ja oskuste tuleviku-uuringu järgi jääb põllumajanduses ja toiduainetööstuses töökohti vähemaks, kuid kasvavad ootused töötajate oskustele. Konkurentsis püsimiseks on olulised tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning uue tehnika kasutusele võtmise ning hooldamisega seotud oskused, kirjutab Sihtasutus Kutsekoda OSKA spetsialist Karin Jõers-Türn.

Langeb hõivatute üldine arv ja kasvab spetsialistide vajadus

Lihtsamate tööde tegijaid jääb prognoosi kohaselt vähemaks, kasutusele võetakse töid hõlbustavaid masinaid ning rutiinseid ülesandeid automatiseeritakse. Protsess saab hoogu demograafilistest mõjuritest, sh noorte (ja koolilõpetajate) arvu vähenemine, vanemaealiste (sh pensioniealiste) arvu suurenemine ning ränne (sh enam lihtsamaid töid tegevate inimeste väljaränne).

Uute keeruliste tehnoloogiate suurema kasutusele võtmise tõttu oodatakse tulevikus nutikaid tehnikainimesi aina enam nii põllumajandus- kui ka toidutööstusettevõtetesse. Õpilastele valdkonna töö tutvustamisel on suur samm teha tööandjatel, kellel on praktiline vajadus uute oskustega töötajate järele. Prognoosi kohaselt kasvab seni veel väikese töökohtade arvuga tootmistehnika spetsialistide ja inseneride, tööstusinseneride, hooldustehnikute ja mehhatroonikute hõive.

Joonis 2. OSKA blogi

Joonis 2. Tulevikuoskused

Loe edasi…

Põllumajanduse ja maaelu digitaliseerimisest

18.‒19. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis kuuendat aastat rahvusvaheline konverents AgroForum Mare Balticum, kus tänavu on arutelude põhirõhk põllumajanduse digitaliseerimisel. Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris ja kas meil on Eestis edukaid projekte näiteks tuua, kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas. Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised. Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.

Agroforumi_logo_2018

Loe edasi…

GMO-de tulevik Euroopa Liidus

Euroopa Parlament võttis aasta alguses vastu eelnõu, millega lubatakse EL liikmesriikidel piirata või keelustada geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist oma territooriumil, isegi kui see on lubatud EL tasandil. Nüüd on Euroopa Liidus algatatud arutelu sarnase õiguse andmise kohta ka geneetiliselt muundatud toidu ja sööda osas, kirjutab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. 

GMO tekitab vastakaid arvamusi

Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse toidu või sööda tootmiseks. GM taimi luuakse ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned olulised eelised: enamasti on neil suurema saagikuse tõttu madalam hind, kuna need taimed taluvad taimekaitsevahendeid ja on vastupidavad taimekahjuritele. Lisaks võib mõni GM kultuur olla suurema toiteväärtusega, nt on välja töötatud GM soja, mille oomega-3 rasvhappe stearidoonhappe[i] sisaldust on tõstetud. Kuigi Euroopa Liidus on toiduks ja söödaks mitmeid GM kultuure turule lubatud, ei ole GM toit siiski veel eriti levinud, peamiselt avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu.

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

Loe edasi…

Maaettevõtlus nõuab uute teadmiste ja oskustega spetsialiste

Viimastel aastatel toimunud muutused põllumajanduses nõuavad noortelt üha mitmekülgsemaid teadmisi ja oskusi ning ka kutseharidus peab ajaga kaasas käima. Lisaks traditsioonilise põllumajandushariduse andmisele peab kool valmistama ette tulevasi ettevõtjaid, kirjutab Maablogis Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.

Järvamaa Kutsehariduskeskus kui Türi kunagise näidissovhoostehnikumi järglane on omaaegse prestiižse maakooli järjepidevust kandnud ning ka tänasel põllumajandusharidusel ei ole häbeneda midagi.

Võrreldes näidissovhoostehnikumi aegadega tuleks põllumajandushariduse asemel pigem kasutada sõna maaeluharidus. Pikemalt selgitamata on selge, kui palju muutusi on toimunud viimastel aastatel ja kui palju on pidanud kasvõi näiteks traktorist juurde õppima – programmeeritavad maaharimismasinad, robotlüpsilaudad ja nii edasi. Ka Järvamaa kutsehariduskeskus püüab ajaga kaasas käia, et kõik õppijad saaksid seda, mida nad kooli otsima on tulnud.

Loe edasi…

Teadlane: Milliste toidupatogeenide eest tuleks end kaitsta?

Maailma tervisepäeval, 7. aprillil tähistati ülemaailmset toiduohutusele pühendatud päeva. Eesti päritolu toitu tarbides on haigestumise risk väga madal, selgub Eesti Maaülikoolis läbiviidud uuringust.  Maaülikoolis hinnati kolme olulise toidupatogeeni – Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja verotoksilise Escherichia coli-ga seotud toiduohutuse riske toidu algtootmise, töötlemise ning tarbimise ahelas. 

Toidu ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote – ükski toit ei tohi põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Mikrobioloogiliselt riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toitu on praktiliselt võimatu teistest eristada. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toidu tehnoloogiate täiustumisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemine siiski oluliselt vähenenud. Igal aastal kannatavad inimesed toidust põhjustatud haiguste all, mis avalduvad tõsise kõhulahtisuse, oksendamise, kerge palaviku ja/või kõhukrampide näol. Neid haigusi põhjustab patogeenseid mikroorganisme sisaldavate toitude söömine.

Foto: T. Viljasaar

Foto: T. Viljasaar

Loe edasi…

Kas tarbija peaks igapäevaselt mõtlema toiduohutusele?

15.-16. aprillini Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum arutatakse toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkuse kõrval ka kaasaegse toidu mõju tervisele. Uurisime konverentsil esinevalt Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhatajalt Dr Gaby-Fleur Böl’ilt, kas tarbija võib toitu tarbides ennast kindlalt tunda.

Melamiin piimapulbris ja metanool alkoholina – tarbijate tervisele võib teatud tingimustel olla suur risk toidu võltsimine. Kasvav globaliseerumine toidu ja söödaga kauplemisel vajab usaldusväärseid strateegiaid, mis lubaksid toidu omadusi kontrollida. Kas Euroopa Liit on selleks valmis?

Toidu võltsimine võib olla terviserisk. Toidu jälgitavus kõigis tarneahela osades on seega tarbijate tervise kaitsmiseks väga oluline. Toidu koostise testimine ja jälgitavuse tagamine on toiduohutuse tagamisel fundamentaalse tähtsusega ja neid võimalusi peab pidevalt täiustama. Euroopa erinevate asutuste eksperdid töötavad igapäevaselt, et tagada usaldusväärne toidu riskide kontrollisüsteem. Ka BfR arendab, valideerib ja hindab pidevalt uusi protseduure toidu koostise ja päritolu kindlakstegemiseks.

Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhataja Dr Gaby-Fleur Böl.

Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhataja Dr Gaby-Fleur Böl.

Kuidas mõjutavad toiduga seotud riske üha suurenevad  tootmismahud? (Nt 2011. aastal Egiptuses toodetud lambaläätsede seemnetest alanud E. coli puhang 2011. aastal)

Loe edasi…

Teaduse tulek mahepõllumajandusse

Eestis tähistatakse tänavu 25 aasta täitumist organiseeritud mahepõllumajandusliku tegevuse algusest. Selle aja jooksul on Eesti mahepõllumajandusalases teadustöös jõutud üksikute teadlaste initsiatiivil alguse saanud teadusuuringutest osalemiseni suurtes rahvusvahelistes projektides, mis peaks andma tuge kogu mahesektori edasiseks arenguks. Millised teadusuuringud on aastate jooksul Eesti mahepõllumajanduse arengut toetanud, kirjutab Maablogis Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis algasid üksikute teadlaste initsiatiivina möödunud sajandi  90-ndate keskel erinevate Eesti Teadusfondi ja  teaduse sihtfinantseerimise projektide toel.  Aastast 1993 uuriti tollases Eesti Põllumajandusülikoolis (praeguses Eesti Maaülikoolis) taimekaitse grupi teadlaste poolt erinevate kodumaiste taimede ekstraktide mõju ja kasutusvõimalusi taimekahjurite arvukuse piiramiseks. Arenes ka koostöö firmaga Trifolio-M GmbH Saksamaal troopilise neemi puu toimeainete katsetamiseks  kahjuritõrjes, mis viis preparaadi NeemAzal T/S registreerimiseni mahetaimekaitse tarvis Eestis.

_8210104

Sama uurimisgrupi liikmed uurisid ka erinevate taimede kooskasvatamise/segaviljeluse võimalusi kahjurite kahjustuste vältimiseks. Tulemustest lähtuvaid soovitusi levitati nii tootjatele kui üliõpilastele õppetöös. Teadlased taimekaitse uurimisgrupist asusid uurima tolmeldajate esinemist sõltuvalt maastikust ja taimekasvatusviisist, mis viis tänapäevase tolmeldajate seire väljakujunemiseni.


Esimene mahepõllumajanduslik uurimisprojekt

1998. aastal alustati taimekahjurite looduslike vaenlaste uuringuid erinevates kultuurides ja viljelusviisides. Esimene uuring selles valdkonnas tehti Tali mahetalus Laevas, kus uuriti kasurputukate esinemist odrapõllul sõltuvalt ääreala taimkattest. Esimene mahepõllumajanduslik uurimisprojekt viidi läbi 2000. aastal Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse eestvedamisel. Põllumajandusministeeriumilt saadud rahastuse toel uuriti Eesti Maaülikooli teadlaste kaasabil kolmes mahetalus – Hartsmäe, Saida Farm, Lauri –Antsu odra- ja nisusortide saagikust, alustati talude külvikordade sobivuse uurimist mullaviljakuse ja saagikust mõjutavate tegurite osas.
Loe edasi…

Milline on traditsiooniline eesti jaanipäevatoit?

Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. Millised on olnud jaanipäevakombed ja –toidud, kirjutab täna Maablogis Kurgja Talumuuseumi teadur-pedagoog Kersti Kaas.

Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva puhul tähtsam jook kui söök. Mulgimaal valmistati jaanikahja – õlut, millele lisati mett.  Jaaniõlu oli ka ohvrijook, mida visati jaanitullegi. Kuigi õlut oli võimalik osta nii mõisast kui kõrtsist, tegi iga korralik peremees jaaniks ise õlut.

Kurgja jaanipäev

Rahvuslikku jaanipäeva tähista Kurgja Talumuuseumis. Rohkem infot: http://www.kurgja.ee/

Inimeste kõrval ei unustatud jaanipäeval ka loomi. Pere ja loomade hea tervise ja õnne nimel ohverdati toitu tulle või ohvrikivile. Hallistest on säilinud järgmine toidu ohverdamistoimingu kirjeldus:
Jaanilaupäeva õhtul tehti suur tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ümber tule, jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ümber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised tohtisivad seda näha – seda püha saladust ei julgenudki teised tähele panna-, viis ohvrikivi peale ja ütles: „Maa ema, sa andsid mulle, nüüd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!“.  Selle järel istusivad kõik  tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad.”

Loe edasi…