Arhiiv | Toiduohutus RSS for this section

Tarbijad saavad edaspidi rohkem teavet toidu päritolu kohta

Tarbijad tunnevad üha enam huvi toidu päritolu vastu ja selle huvi põhjused on erinevad: näiteks soov toetada kohalikku tootmist, järeldada päritolust toote kvaliteeti või saada lihtsalt teada, kust toit pärineb.

Vahel võib toidu müügipakendil näha sõnu ja sümboleid, mis viitaksid justkui koostisosade päritolule, kuigi tegelikult võivad need töödeldud toidu puhul näidata vaid valmistamise kohta ega pruugi omada seost toote põhikoostisosa päritoluga. Selliste eksitavate juhtude reguleerimiseks võttis Euroopa Komisjon 2018. a vastu määruse (EL) nr 2018/775. Määruse kohaselt on alates selle aasta 1. aprillist nõutav toidu põhikoostisosa päritolu märkimine juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada. Päritolumärgistuse määruse kohta kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Külli Johanson.

Loe edasi…

Valminud on COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele

NB! Juhend on uuendatud 31. märtsil (esmane versioon ilmus 19. märtsil). Uuendatud tekstiosa on märgitud kollase värviga.

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet on koostanud COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele.

Foto: Shutterstock
Loe edasi…

Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest – hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub

Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson.

Tootefoto, IMG_4004

Loe edasi…

Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele pestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MRL). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Banaanikobar murul.

Foto: pixabay.com.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele. Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtuseid (talutav ööpäevane kogus ehk ADI[1], akuutne standarddoos ehk ARfD[2]) ning toitumisuuringute andmeid. Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega. Loe edasi…

Millist pakendit eelistada, kui tahad toitu oma karpi osta?

Tarbijate kasvav teadlikkus keskkonnast ja jätkusuutlikkust tarbimisest on kaasa toonud nõudluse pakendada jaekaubanduses toitu ka tarbija pakendisse. Samuti kasutatakse kodus erinevaid pakendeid toidu säilitamiseks ja hoiustamiseks. Toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema nõuetekohased ja ohutud, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Katrin Jõgi.

Mis on toiduga kokkupuutuv materjal?

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed on kõik materjalid ning esemed, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks (nt toidunõud ja köögitarvikud); mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud (nt toidupakendid) või mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku (nt salvrätid, kaupluste ostukotid) või eraldavad toitu oma koostisosi.

Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema ohutud. Materjalid ei tohi ohustada inimeste tervist, põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi ega toidu organoleptiliste omaduste (lõhn, maitse) halvenemist.

delicious-1839514_1920

Pilt: Pixabay (Pexels).

Loe edasi…

Ole kange äädikaga ettevaatlik! Nõuandeid äädikaga ümberkäimiseks ja mida teha mürgistuse korral

Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutab mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva.

Kurvad näited Eestist

Isa tuleb poest ja asetab köögis toidukoti toolile. Kotist paistab limonaadipudelile sarnanev pudel. Pudelit märkab kolmeaastane laps, kes annab emale märku, et ta soovib limonaadi. Ema lükkab asjatoimetused kõrvale, tuleb kööki, haarab kotist pudeli seda lähemalt vaatamata, keerab korgi maha ja annab selle lapse kätte. Õnneks ei suuda laps tugeva lõhna tõttu „limonaadi” juua.

bottles-60479_1920

Foto: Hans / pixabay.com.

Loe edasi…

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

PMvili1-123 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Enamik Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas Euroopa Liidu 2016. aasta aruande pestitsiidide toimeainete jääkide kohta toidus. Viimased seiretulemused näitavad, et põhiosa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Sille Vahter.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostas Euroopa Liidu (EL) koordineeritud seire tulemuste põhjal lühi- ja pikaajalise pestitsiidide toimeainete jääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangud. Mõlemal juhul hinnati risk tarbijale madalaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

vegetables-952396_1920

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

_9173778

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…