Arhiiv | Toiduohutus RSS for this section

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

vegetables-952396_1920

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Advertisements

Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

_9173778

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

töö ei karda vanust

Foto: Timo Anis

Loe edasi…

Jõulude ajal toiduannetusi jagades tuleb tunda toiduohutuse reegleid

Jõulude ajal tegeletakse heategevusega rohkem, kui mistahes muul ajal aastas. Abivajajatele toidu pakkujatel on oluline teada, et iga toiduvaldkonnas tegutsev inimene vastutab enda valmistatud, müüdud või jagatud toidu ohutuse eest. Heategevusorganisatsioonid peavad olema veendunud, et toiduvalmistamise ja toitlustamise koht või toiduainete säilitus- ja transporditingimused on selleks tegevuseks sobivad, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp.

tiit koha 8240570

Foto: Tiit Koha

Toidu ülejääki võib jagada tingimusel, et see on kõlblik inimtoiduks. Annetamiseks sobivad näiteks toiduained, mis ei vasta tootja antud tootekirjeldusele, mille pakend või märgistus on kannatada saanud või mille „parim enne“ kuupäev on möödas, kuid mida võib veel ohutult tarbida.

„Kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid ei tohi tarbijale pakkuda ega üle anda, kuna pärast selle  kuupäeva möödumist ei loeta toitu enam ohutuks. Loe edasi…

Toidu valmistamisel hoidu selle kõrvetamisest

Akrüülamiid on toidu saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel ja võib olla ohtlik inimese tervisele. Ohustatud on kõik tarbijagrupid, kuid eriti lapsed. Rusikareegel on: „Ära kõrveta toitu, pruunista seda kergelt!“, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter.

macro-2167281_640

Foto: Pixabay

Loe edasi…

„Toidurassism“ ja teadlik tarbimine

Toiduga seotud küsimused puudutavad meid kõiki. Seetõttu on tervitatav, et ajakirjandus ja laiem avalikkus on toiduteema tähelepanu keskmesse tõstnud. Siinkohal olekski sobilik lahti rääkida mõned asjakohased teemad, mis on praegu Euroopas aktuaalsed – mõned neist küll juba pikemat aega, kirjutab maaeluminister Tarmo Tamm.

Nutella_Pixaby

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Patuliin – võimalik terviseoht õuntes

Kuigi õunu on võimalik poest või turult osta aastaringselt, jõuavad need sügise saabumisel meie toidulauale sagedamini, samuti varutakse neid hoidiste valmistamiseks ja säilitamiseks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anneli Haugas.

Olenemata õunte päritolust võib neis leiduda teatud saasteaineid. Õunte ja neist valmistatud toodete puhul on üheks looduslikuks saasteaineks patuliin. Patuliin on mükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist.

Foto pixabay.com

Foto pixabay.com

Loe edasi…

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Euroopa Toiduohutusamet hindas uuesti toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate ohutust

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kehtestas toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate (glutamiinhappe ja glutamaatide) ohutu tarbimise koguse ja soovitab üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalselt lubatud kogused  teatud toidugruppides, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis.

Pärast järjekordset hindamist jõudis amet järeldusele, et toidust saadavad glutamaadid võivad ületada kehtestatud ohutut kogust ning võivad teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju. Seda ennekõike inimestele, kes on teatud lisaainete suhtes ülitundlikud või tarbivad rohkelt lisaaineid sisaldavaid toite. Selle alusel soovitavad EFSA eksperdid üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalsed lubatud kogused teatud toidugruppides, nagu näiteks valikpagaritooted (nt pirukad, saiakesed, pitsa), supid, puljongid, kastmed, lihatooted, maitseainesegud ja toidulisandid.

tiit koha 9163496

Glutamaate leidub näiteks pirukates ja saiakestes. Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Uuring: Eesti noored peavad kofeiini tarbimist vähendama

Eesti noorte kofeiini keskmine saadavus toidust jääb ohutu tarbimise piiresse. Siiski on 14-17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide, sh nii energiajookide kui ka kohvi ja tee tarbimist, selgub Maaeluministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangust.

Tervise Arengu Instituut viis 2016. aastal läbi riskihinnangu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti avaldatud riskihinnangus esitatud ohutuid koguseid. Uuringus tugineti aastatel 2013-2015 Eestis läbi viidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetele.

 Mis on kofeiin?

Kofeiin on keemiline ühend, mida leidub looduslikult sellistes taimede osades nagu kohvi- ja kakaooad, teepõõsalehed, guaraana marjad ja koolapähklid. Peamisteks kofeiini allikateks igapäevamenüüs on kohv, tee, kofeiini sisaldavad karastusjoogid (sealhulgas energiajoogid) ja šokolaad (ka kakaojoogid).

graafik-2017-02-03-kofeiin

Loe edasi…