Archive | Toiduohutus RSS for this section

Uuring: Eesti noored peavad kofeiini tarbimist vähendama

Eesti noorte kofeiini keskmine saadavus toidust jääb ohutu tarbimise piiresse. Siiski on 14-17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide, sh nii energiajookide kui ka kohvi ja tee tarbimist, selgub Maaeluministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangust.

Tervise Arengu Instituut viis 2016. aastal läbi riskihinnangu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti avaldatud riskihinnangus esitatud ohutuid koguseid. Uuringus tugineti aastatel 2013-2015 Eestis läbi viidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetele.

 Mis on kofeiin?

Kofeiin on keemiline ühend, mida leidub looduslikult sellistes taimede osades nagu kohvi- ja kakaooad, teepõõsalehed, guaraana marjad ja koolapähklid. Peamisteks kofeiini allikateks igapäevamenüüs on kohv, tee, kofeiini sisaldavad karastusjoogid (sealhulgas energiajoogid) ja šokolaad (ka kakaojoogid).

graafik-2017-02-03-kofeiin

Loe edasi…

Millele peaks toitu valides enim tähelepanu pöörama?

13. detsembrist muutub Euroopas kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine toidupakenditel. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine. Millele tuleks nende liigtarbimise vähendamiseks toitu valides enam tähelepanu pöörata, selgitavad Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ning Katrin Lõhmus ja Külli Johanson Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

Mida jälgida ja pakenditelt lugeda, et teadlikult tarbida vähem küllastunud rasvhappeid, soola ja suhkrut? Toidumärgistuse lugemise oskus aitab toidupoes teadlikumaid valikuid teha. Seejuures on oluline teada, et koostisosade loetelus esitatakse kõik toidu koostisosad sisalduse kahanevas järjekorras.

Küllastunud rasvhapete tarbimise vähendamiseks valmista toit ise

Küllastunud rasvhappeid sisaldavad ennekõike loomset päritolu toidud ja nendest valmistatud tooted. Erandiks on kookos- ja palmirasv, mis on samuti küllastunud rasvhapeterikkad. Samuti on erandiks kalad, mis sisaldavad pigem polüküllastumata rasvhappeid. Peamiselt tasuks pakenditelt vaadata just lihatoodete rasvade, sh küllastunud rasvhapete, sisaldusi ning võimalusel valida need, milles küllastunud rasvhappeid kõige vähem või valmistada oma toit värskest toorainest ise.

Loe edasi…

Toitumisalane teave pakendil aitab toidupoes targemaid valikuid teha

Alates 13. detsembrist muutub Euroopas kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine toidupakendeil. Toiduvalmistajad peavad hakkama esitama tarbijale infot toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguse kohta. Millele tuleks uute toitumissoovituste valguses toidupakendil tähelepanu pöörata, selgitavad Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ning Katrin Lõhmus ja Külli Johanson Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

2015. aastal kinnitati Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel väljatöötatud Eesti uued toitumissoovitused. Toidu märgistustelt leiab alates 13. detsembrist 2016 teavet, mis aitab toitumissoovitusi järgida. Kohustuslikuks muutub energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguse märkimine 100 g või 100 ml toidu või joogi kohta. Ühe portsjoni toitumisalase teabe lisamine on vabatahtlik.

Mõned toidud on siiski erandiks, nt ei pea toitumisalast teavet esitama tee, maitsetaimede ja töötlemata toodete nagu mesi, jahu ja pähklite puhul ning samuti toidu puhul, mida valmistatakse väikeses koguses otse tarbijale või mida müüakse kohalikule jaemüüjale, kes varustab tarbijaid.

Milline on kohustuslik teave?

  • energiasisaldus (kJ ja kcal);
  • rasvad, sh küllastunud rasvhapped;
  • süsivesikud, sh suhkrud;
  • valgud
  • sool (arvutatakse kogu toidus sisalduva naatriumi baasil, seetõttu võib mõnede toodete puhul olla märgitud, et soolasisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust).

kohustuslik-info

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Väldi liha ja kala kõrbemist grillimisel ja küpsetamisel

Soojade ilmade saabumisega on alanud grillihooaeg. Populaarne suvine ajaveetmisviis peidab endas aga ohte, kuna liha kõrvetamine grillimisel viib tervisele ohtlike PAH ja HCA ühendite tekkimiseni. Õigete grillimisvõtetega saab nende ühendite tekkimist oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter.

Liha ja kala kõrbemisel võivad tekkida tervisele ohtlikud kantserogeensed ja mutageensed ühendid: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ning heterotsüklilised amiinid (HCA).

PAH-id tekivad toidu küpsetamisel või grillimisel kuumusallikale tilkuva rasva pürolüüsil (orgaaniliste ühendite termilisel lagundamisel lihtsamateks ühenditeks õhu juurdepääsuta või vähese õhu juuresolekul), HCA-d aga kõrgetel temperatuuridel (üle 150°C) aminohapete, süsivesinike ja kreatiini omavahelise keeruka reaktsiooni tulemusena. Nende sisaldust mõjutavad küpsetamisel või grillimisel toote rasvasisaldus, küpsetamisaeg ja temperatuur ning kaugus kuumaallikast.

grill liha

Foto: Pixabay.com / LoboStudioHamburg

Tekkivate ühendite kogus sõltub olulisel määral töötlemistingimustest ning seda on võimalik õigete grillimisvõtetega märkimisväärselt vähendada.

Loe edasi…

Väikelaste menüü koostamisel tuleks eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid

Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite  riskihinnangust.

Eesti Maaülikooli teadlased hindasid Maaeluministeeriumi tellimusel toidu lisaainetena kasutatavate nitrititega (E249 ja E250) seotud riske 1-10 aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli saada teada, kas nitritite tarbimine Eesti laste poolt ületab ohutut päevast kogust. Samuti selgitati välja peamised nitritite tarbimise allikad ja anti soovitused lihatoodete tarbimiseks.

 EFSA on määratlenud nitritite ohutu tarbimiskoguse

Nitritid (E 249 ja E 250) on toidu lisaained, mida kasutatakse lihatoodetes eeskätt säilitusainetena, kuid nende kasutamine annab lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Nitrititel on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Sellega hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu kasv, eelkõige Clostridium botulinumi tekitatud eluohtlik botulism.

Samas tuleb arvestada, et nitritite tarbimise ohutu koguse pikaajalist ületamist seostatakse terviseriskidega  nagu methemoglobineemia (punaste vereliblede vähenenud võime siduda hapnikku) ja N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikidesse haigestumise tõenäosust.

Loe edasi…

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin.

Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada.

Kust nitraadid toitu saavad?

Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena. Looduslikult on nendel oluline roll taime toitumisel ja elutalitluses. Nitraate sisaldab enamik köögivilju, sisalduse hulk on liigiti erinev. Nitraadisisaldus on kõrgem taime lehtedes, madalam seemnetes ning mugulates. Seetõttu on üldjuhul suurema nitraadisisaldusega lehtköögiviljad nagu lehtsalat, rukola, spinat ja ka erinevad maitsetaimed.

_8210104

Loe edasi…

Euroopas arutatakse nitritite kasutamise vähendamist toitudes

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostab 2016. aasta lõpuks uue ohutushinnangu toidus lisaainena kasutatavate nitritite kohta, et hakata Euroopa Komisjoni tasandil arutama nitritite piirnormide alandamise võimalusi. Kuigi nitrititel on oluline roll toiduohutuse tagamisel, seostatakse nende liigset tarbimist terviseriskidega. Miks üldse nitriteid toidus kasutatakse, kirjutavad Anneli Tuvike ja Annika Leis Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

Nitrit on lihatoodetes vajalik toiduohutuse tagamiseks

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Toidu lisaained aitavad säilitada toidu toiteväärtust, parandavad toidu säilivust või stabiilsust või toidu organoleptilisi omadusi – värvust, maitset, lõhna, väljanägemist. Lisaks säilivuse pikendamisele annab nende kasutamine ka lihatootele iseloomulikud maitseomadused,  harjumuspärase roosaka värvuse ning takistab rasvade rääsumist.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Foto: Katrin Press.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena toidu ohutuse tagamiseks. Pilt on illustratiivne. Foto: Katrin Press.

Loe edasi…

Aprikoosiseemnetega tasub olla ettevaatlik

Hiljuti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud arvamuse järgi võib tooreste aprikoosiseemnete ja neist valmistatud toodete toiduks tarbimisega kaasneda mitmeid terviseriske. Täiskasvanutele võib ohtu kujutada juba kolme väikese või ühest suurest aprikoosiseemnest poole tarbimine. Väikelastele võib ohtu kujutada ka üks väike aprikoosiseeme, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas.

Põhjuseks on aprikoosiseemneis looduslikult esinev ühend amügdaliin, millest moodustub näiteks närimisel või mikroorganismide tegevuse tulemusel seedekulglas inimesele väga mürgine ühend tsüaniid ehk sinihape.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

EFSA määratles ohutu tarbimiskoguse

Tsüaniid imendub kiiresti organismis ning see kantakse vereringe kaudu kõikidesse organitesse. Tsüaniidi mürgistuse suhtes on enim tundlikumad aju ja süda. Tsüaniidi mürgituse tunnusteks võivad olla näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms. Surmavate tsüaniidikoguste juures võivad sümptomitena ilmneda hingamisraskused, lihasliigutuste koordineerimatus, teadvusekaotus ja krambid. Lisaks võivad suured tsüaniidikogused põhjustada väärarenguid loodetel.

Loe edasi…

Euroopasse jõudis hirvlaste krooniline kurtumushaigus

Aprilli alguses teatas Norra Veterinaarinstituut hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ehk CWD (ingl. k. Chronic Wasting Disease in cervids) diagnoosimisest põhjapõdral Lõuna–Norras Nordfjella populatsioonis. Norras diagnoositud CWD näol on tegu esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti on see esimene haigusjuhtum maailmas, mis on tuvastatud põhjapõtradel, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Olga Piirik.

Norras tuvastatud haigusjuhtum sai alguse, kui 2016. aasta märtsi keskel valiti täiskasvanud haige emane põhjapõder (Rangifer tarandus tarandus) välja identifitseerimiseks ja registreerimiseks GPS-seadmega helikopteri abil. Läbiviidud menetluse käigus loom suri ning tema korjus viidi Norra Veterinaarinstituuti lahanguks ja edasiseks uurimiseks.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

Alati surmaga lõppev hirvlaste prioonhaigus

Hirvlaste krooniline kurtumushaigus kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi, mis lõppevad alati surmaga. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks e. TSE-deks. Haiguse tekitajaks on nakkuslik valguosake e. prioon, mis nakatumisejärgselt põhjustab spongiformset ehk käsnjat ajukahjustumist nii loomadel kui inimestel. Prioon on nakkuslik valguosake, mis põhjustab haigetel loomadel ajukahjustusest tingitud närvinähud ja kurtumuse, mis lõpeb alati surmaga.

Loe edasi…