Archive | Euroopa Toiduohutusamet RSS for this section

Uuring: Eesti noored peavad kofeiini tarbimist vähendama

Eesti noorte kofeiini keskmine saadavus toidust jääb ohutu tarbimise piiresse. Siiski on 14-17-aastaste vanusegrupis noori, kes peaksid vähendama kofeiini sisaldavate jookide, sh nii energiajookide kui ka kohvi ja tee tarbimist, selgub Maaeluministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi antud riskihinnangust.

Tervise Arengu Instituut viis 2016. aastal läbi riskihinnangu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas kofeiini tarbimine Eesti laste, noorte ja täiskasvanute seas vanuses 10-24 aastat ületab Euroopa Toiduohutusameti avaldatud riskihinnangus esitatud ohutuid koguseid. Uuringus tugineti aastatel 2013-2015 Eestis läbi viidud Rahvastiku toitumise uuringu andmetele.

 Mis on kofeiin?

Kofeiin on keemiline ühend, mida leidub looduslikult sellistes taimede osades nagu kohvi- ja kakaooad, teepõõsalehed, guaraana marjad ja koolapähklid. Peamisteks kofeiini allikateks igapäevamenüüs on kohv, tee, kofeiini sisaldavad karastusjoogid (sealhulgas energiajoogid) ja šokolaad (ka kakaojoogid).

graafik-2017-02-03-kofeiin

Loe edasi…

Väikelaste menüü koostamisel tuleks eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid

Keskmine nitriti saadavus lihatoodetest ja joogiveest jääb Eesti laste puhul oluliselt alla lubatud ohutu koguse. Siiski tuleks väikelaste menüü koostamisel eelistada nitrititega töötlemata lihatooteid ning kasutada toiduvalmistamisel värsket liha, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud toidu lisaainetena kasutatavate nitritite  riskihinnangust.

Eesti Maaülikooli teadlased hindasid Maaeluministeeriumi tellimusel toidu lisaainetena kasutatavate nitrititega (E249 ja E250) seotud riske 1-10 aastaste laste puhul. Uuringu eesmärk oli saada teada, kas nitritite tarbimine Eesti laste poolt ületab ohutut päevast kogust. Samuti selgitati välja peamised nitritite tarbimise allikad ja anti soovitused lihatoodete tarbimiseks.

 EFSA on määratlenud nitritite ohutu tarbimiskoguse

Nitritid (E 249 ja E 250) on toidu lisaained, mida kasutatakse lihatoodetes eeskätt säilitusainetena, kuid nende kasutamine annab lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused. Nitrititel on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Sellega hoitakse ära toidumürgitusi tekitavate mikroorganismide arvu kasv, eelkõige Clostridium botulinumi tekitatud eluohtlik botulism.

Samas tuleb arvestada, et nitritite tarbimise ohutu koguse pikaajalist ületamist seostatakse terviseriskidega  nagu methemoglobineemia (punaste vereliblede vähenenud võime siduda hapnikku) ja N-nitroosoühendite tekkega, mis tõstab teatud vähiliikidesse haigestumise tõenäosust.

Loe edasi…

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin.

Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada.

Kust nitraadid toitu saavad?

Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena. Looduslikult on nendel oluline roll taime toitumisel ja elutalitluses. Nitraate sisaldab enamik köögivilju, sisalduse hulk on liigiti erinev. Nitraadisisaldus on kõrgem taime lehtedes, madalam seemnetes ning mugulates. Seetõttu on üldjuhul suurema nitraadisisaldusega lehtköögiviljad nagu lehtsalat, rukola, spinat ja ka erinevad maitsetaimed.

_8210104

Loe edasi…

Euroopas arutatakse nitritite kasutamise vähendamist toitudes

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostab 2016. aasta lõpuks uue ohutushinnangu toidus lisaainena kasutatavate nitritite kohta, et hakata Euroopa Komisjoni tasandil arutama nitritite piirnormide alandamise võimalusi. Kuigi nitrititel on oluline roll toiduohutuse tagamisel, seostatakse nende liigset tarbimist terviseriskidega. Miks üldse nitriteid toidus kasutatakse, kirjutavad Anneli Tuvike ja Annika Leis Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroost.

Nitrit on lihatoodetes vajalik toiduohutuse tagamiseks

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Toidu lisaained aitavad säilitada toidu toiteväärtust, parandavad toidu säilivust või stabiilsust või toidu organoleptilisi omadusi – värvust, maitset, lõhna, väljanägemist. Lisaks säilivuse pikendamisele annab nende kasutamine ka lihatootele iseloomulikud maitseomadused,  harjumuspärase roosaka värvuse ning takistab rasvade rääsumist.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena. Foto: Katrin Press.

Nitritid (E 249 kaaliumnitrit ja E 250 naatriumnitrit) on toidu lisaained, mida lisatakse toidule eeskätt säilitusainetena toidu ohutuse tagamiseks. Pilt on illustratiivne. Foto: Katrin Press.

Loe edasi…

Aprikoosiseemnetega tasub olla ettevaatlik

Hiljuti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud arvamuse järgi võib tooreste aprikoosiseemnete ja neist valmistatud toodete toiduks tarbimisega kaasneda mitmeid terviseriske. Täiskasvanutele võib ohtu kujutada juba kolme väikese või ühest suurest aprikoosiseemnest poole tarbimine. Väikelastele võib ohtu kujutada ka üks väike aprikoosiseeme, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas.

Põhjuseks on aprikoosiseemneis looduslikult esinev ühend amügdaliin, millest moodustub näiteks närimisel või mikroorganismide tegevuse tulemusel seedekulglas inimesele väga mürgine ühend tsüaniid ehk sinihape.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

EFSA määratles ohutu tarbimiskoguse

Tsüaniid imendub kiiresti organismis ning see kantakse vereringe kaudu kõikidesse organitesse. Tsüaniidi mürgistuse suhtes on enim tundlikumad aju ja süda. Tsüaniidi mürgituse tunnusteks võivad olla näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms. Surmavate tsüaniidikoguste juures võivad sümptomitena ilmneda hingamisraskused, lihasliigutuste koordineerimatus, teadvusekaotus ja krambid. Lisaks võivad suured tsüaniidikogused põhjustada väärarenguid loodetel.

Loe edasi…