Arhiiv | Uncategorized RSS for this section

Lindude gripi oht ei ole möödas

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on  lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Uuring: noored on hakanud rohkem kala tarbima

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2016. aasta uuringust selgub, et noored inimesed tarbivad kala järjest rohkem. Kala tarbimine on püsinud üsna stabiilne vaatamata sellele, et viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Eesti Konjunktuuriinstituut uuris 2016. aasta juunist oktoobrini kala ja kalatoodete tarbimist. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ning kas ja kuidas on kala ja kalatoodete tarbimine muutunud aastatel 2013–2015.

Saage tuttavaks: Kevin Kalalemb ja Raissa Rõboljubova

Kevin Kalalemb (24) ja Raissa Rõboljubova (34) on need kaks noort inimest, kes on viimastel aastatel hakanud oma tervise eest rohkem hoolitsema. Nad on hakanud regulaarselt trennis käima ning oma toidulaua on nad samuti kriitiliselt üle vaadanud. Põhjuseks on soov hoida tervist ja kvaliteetsemat elu elada. Neil on see hästi õnnestunud! Nii Kevin kui ka Raissa saavad viimasel ajal palju komplimente ning sõbrad tuttavad uurivad, mis on nende hea väljanägemise ja enesetunde põhjuseks.

Tuleb välja, et olulist rolli mängib, mida ja kui sagedasti me sööme. Üheks muudatuseks oma toitumise juures võtsid Kevin ja Raissa kolm aastat tagasi nõuks süüa iganädalaselt vähemalt kolm korda kala. Toitumisteadlased soovitavad süüa mitmekülgselt, tarbides sealjuures nii väherasvaseid kalu (haug, koha, ahven, tilaapia) kui ka rasvaseid kalu (lõhe, forell, kilu, räim). Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on kergesti omastatavam kui muud loomsed valgud. Samuti sisaldab kala vitamiine (oluline vitamiin D allikas), mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on omega-3 rasvad. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel. Linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Oomega-3-rasvhapete tarbimine 200–250 milligrammi päevas aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Eesti elanikud eelistavad süüa lõhet, forelli, heeringat ja räime

Kevini ja Raissa lemmikkalaks on välja kujunenud lõhe ja forell ehk rahvakeeli punane kala, räim ja heeringas. Punast kala on lihtne valmistada ja süüa, sest luid tal sees eriti pole. Maitsestad soola, pipra ja tilliga, paned ahju ja vähem kui poole tunni pärast on maitsev kala juba taldrikul. Heeringat meeldib neile hommikuti võileiva peale panna ja erineva sortimentiga räimetoodetest nad ka ära ei ütle.

Loe edasi…

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist või nende tervise kahjustamist põhjustavad taimekaitsevahendid. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas kirjutab, et kontrolli tulemuste järgi põhjustab mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist eelkõige taimekaitsevahendite väär kasutamine. 

Jah, tegemist on kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nende nõuetekohasel kasutamisel. Põllumajandusamet on aga kahe viimase aasta järelevalve jooksul lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove ja taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole.

Kes mesilastest hoolib, kasutab taimekaitsevahendit ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Foto: K. Press

Kes mesilastest hoolib, kasutab taimekaitsevahendit ainult märgistusel toodud kultuuridel ja lubatud kulunormide piires. Foto: K. Press

Mesilastele saatuslikku ainet kasutati valel taimel

Nii 2013. kui 2014. aastal pöördus seoses mesilaste hukkumisega Põllumajandusameti poole viis mesinikku. Hukkumise põhjusena kahtlustati taimekaitsevahendeid. Analüüsid hukkunud mesilastest näitasidki kõigil juhtudel, et mesilaste hukkumise põhjustas taimekaitsevahendites Danadim 40 EC ja  Perfekthion 400 kasutatav toimeaine dimetoaat. Loe edasi…

Teadlane seakatkust: Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seniks kuni katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline. Viiruse leviku hetkeseisu ning seni rakendatud meetmete tõhusust analüüsib Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Küttimispiirangud – põhjendatud või mitte?

Keskkonnaamet on riikliku tauditõrjekomisjoni istungi otsusele tuginedes kehtestanud taudi levikupiirkondades aju- ja koerajahi keelu, et vältida metssigade liikvele ajamist ning sellega taudi leviku suurendamist. Paljude jahimeeste hinnangul ei ole piirangud põhjendatud. Veelgi enam, on levimas jutte justkui jahimehed varjaksid uusi surnud sigade leide täiendavate jahipiirangute kartuses. Jahimehed on toonud põhjenduseks, et pigem ajavad sigu liikvele teised metsloomad, nt hundid või ka metsatöölised, kes loomade rahu häirivad. Samas puuduvad igasugused tõendid, et nendel argumentidel oleks alust. Vastupidi, uuringud kinnitavad, et vaatamata huntide rohkusele meie metsades, on metssead kodukohatruud loomad. Nad ei lahku väljakujunenud elupiirkonnast teiste loomade eest ega sega neid ka metsatöölised. Hundid ei aja sigu laiali, nad võtavad saagi ära ja liiguvad edasi. Võib pidada isegi huntide teeneks, et nad võtavad ära viletsamad. Korjust hunt võib-olla ei taha, aga ta võtab sea, kelle lihtsamini kätte saab.  Metsas jäävad ellu energiasäästlikumad, mitte alati tugevamad – see on loodusseadus. Ka kulinaarses mõttes pole nakatunud metsseal hundi jaoks midagi häda. Ohtu, et hundid võiksid viirust kanda edasi oma väljaheidetega, ei ole. Viirus on rangelt liigispetsiifiline, seega huntide soolestikus viirus hävib. Mida kiiremini korjused metsa alt ära süüakse, seda kiiremini viirus metsast kaob.

Loe edasi…

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Selline näeb välja lemmikloomapass.

Selline näeb välja lemmikloomapass.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).  Loe edasi…