Muudatused seemnekartuli tootmisel

Möödunud aastast alates peavad seemnekartuli tarnijad rakendama enesekontrollisüsteemi, et ennetada kahjustajate levikut, vähendada võimalikku majanduslikku kahju ja tõsta seemnekartuli kvaliteeti. Sellest ja teistest seemnekartuli tootmisega seotud muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Õitsev kartul “Jõgeva kollane”. Foto: Merjan Savila.
Loe edasi…

Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel

Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitust, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Loe edasi…

Elurikkuse roll põllumajandusmaal

Kiires infoühiskonnas elades ei mõtle me just tihti sellele, kui puhas on õhk meie ümber, kust tuleb joogikõlblik vesi või kuidas täpselt tekib viljakas muld. Kogu meid ümbritsev keskkond toimib eluslooduse toimetamise tulemusena pidevalt. Sellised tavalisena tunduvad asjad pole samas maailma erinevates piirkondades enam iseenesestmõistetavad, vaid vajavad säilimiseks otsest tähelepanu ja koordineeritud tegevusi, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Anu Kalju.

Foto: Maaeluministeerium
Loe edasi…

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport uutele turgudele

2019. aasta 11 esimest kuud iseloomustab viimase viie aasta rekordiline põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäive. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 950,7 mln eurot, mis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas 19%. Hoogsa kasvu peamine põhjus on teravilja eksport, mis kasvas jõudsalt tänu selle aasta rekordilisele teraviljasaagile. Kasvu võimendab teatud määral eelneva aasta teravilja ekspordimahu madal võrdlusbaas. Positiivsed muutused toimusid ka teistes peamistes kaubagruppides, teraviljale lisaks panustasid ekspordikäibe kasvu enim veel kala- ning piimasektor.

Loe edasi…

Kasutatud sortidest teavitamine ehk Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta

Riik kogub sordiandmeid eesmärgiga saada teada, milliseid sorte kasutavad põllumajandustootjad. See on oluline samm selleks, et tulevikus saaks Eestis kasvatada uuemaid ja veelgi paremaid sorte, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Loe edasi…

Taimekaitses on jätkuvalt esikohal tervise- ja keskkonnaohutus

Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud.

PMA porgand

Loe edasi…

Toidu märgistust loeb kaks inimest kolmest – hea tulemus, aga teadlikkuse tõusuks veel ruumi jagub

Kas Sina loed toidu märgistust? Kui jah, siis käitud samamoodi nagu kaks kolmandikku eestimaalastest. Kui ei, siis küllap on selleks omad põhjused. Tänavu korraldatud tarbijaküsitluse kohaselt loevad toidu märgistust 64% elanikest, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson.

Tootefoto, IMG_4004

Loe edasi…

Saare piimalehmade toetamine ei röövi mandri skeemist raha

Seotud toetusi makstakse selleks, et toetada raskustes olevaid sektoreid või piirkondi. Viimastel aastatel on makstud puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 400-pealistele karjadele. Seotud toetusi makstakse otsetoetuste eelarvest. Seega on iga seotud toetuse maksmine ja iga selleks suunatud euro teatud valik. Valik, kas toetada sektorit läbi ühtse pindalatoetuse (ÜPT) või suunatult mõnele konkreetsele sektorile.

cow-4344699__340

Loe edasi…

Hiina turg äratab Eesti toidusektoris huvi

2.-8. novembril toimus toidu- ja joogisektori ettevõtetele kontaktreis Hiinasse, mille korraldas Maaeluministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Kontaktüritustel osalemine pakkus ettevõtetele võimalusi laiendada äripartnerite võrgustikku, õppida tundma sealset ettevõtluskeskkonda ja saada vajalikke teadmisi Hiina turule sisenemise viisidest. Kontaktreisi raames toimusid Hiina ja Eesti ettevõtete vahel individuaalsed kohtumised Pekingis ja Shanghais, külastati rahvusvahelist messi China International Import Expo (CIIE) 2019 ning osaleti maaeluministri ja suursaadiku vastuvõtul Eesti ettevõtetele ja nende partneritele. Hiina turust ja Eesti toidu- ja joogisektori ekspordist Hiina kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist Eve Paju.

_9234420

Loe edasi…

Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse

Nii lausus Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt, kui ta 1935. aastal Ameerika mullakaitse seadusele alla kirjutas. Maailma rahvastiku kasvades pööratakse põllumajandusmaale kui piiratud ressursile järjest enam tähelepanu. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu. Kui siiani on täiendav põllumajandusmaa kasutuselevõtt ja põllumajanduse tootlikkuse kasv kasvavat toiduainete nõudlust rahuldanud, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Sellest, et järjest olulisemaks muutub küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt.

kartuli_KatrinPress-14

Foto: Katrin Press.

Loe edasi…