Teravilja eksport kasvas hüppeliselt

Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt... Continue Reading →

2014 – vastuoluline aasta lihasektorile

Liha ja lihatoodete eksport vähenes aastaga 13,7 miljoni euro ning import 14,8 miljoni euro võrra. Eesti lihatootjaid mõjutas mullu enim kokkuostuhinna langus, mis on teinud sealiha tootmise ettevõtjate sõnul kahjumlikuks ning sunnib osasid turult lahkuma, kirjutab Maablogis  kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Mariann Roos. Seoses Aafrika seakatku juhtudega keelas Venemaa mullu 29. jaanuaril sealiha... Continue Reading →

Eesti piimasektoril oli mullu 19 uut sihtturgu

2014. aasta oli Euroopa Liidu piimasektorile märgilise tähendusega aasta, kus tuli hakkama saada Venemaa turu ärakukkumisest tingitud mõjudega. Eesti piimasektoril oli 2014. aastal kokku 51 ekspordi sihtturgu, mida on 19 riiki enam kui aasta varem. EL riikide osatähtsus piima ja –toodete ekspordi sihtriikide seas tõusis ligi 87 protsendini. Piima ja piimatooteid eksporditi mullu kokku 198,5... Continue Reading →

Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid. Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim... Continue Reading →

OECD-FAO põllumajandusprognoos: Hiina majanduskasv aeglustub, kuid nõudlus jääb püsima

Piiratud tootmise ja kasvava nõudluse valguses on tõenäoline, et Hiina impordib tulevikus rohkem toitu, aga üldiselt näitavad prognoosid, et riik jääb peamiste toiduks kasutatavate põllukultuuride osas iseseisvaks. Hiina jaoks on peamine poliitiline prioriteet toiduga kindlustatus ning iseseisvus riisi ja nisu osas, selgub OECD-FAO ühisest põllumajandusprognoosist. Perioodil 1978–2011 kasvas põllumajandustootmine Hiinas peaaegu viiekordseks, aga viimastel aastatel... Continue Reading →

Millist toitu Eesti Hiinasse viib?

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjaile ja toidutööstustele kahtlemata ahvatlev. Kui praegu ekspordime toidukaupadest sinna kõige suuremas mahus mustikaid, siis suur huvi on viia Hiinasse ka piimatooteid. Põllumajandussaaduste kaubandus Eesti ja Hiina vahel näitab ekspordikasvu, kuigi mahud on veel väga väikesed – mullu ületas Hiinasse müüdavate toidukaupade maht esimest korda 10 miljoni euro piiri.... Continue Reading →

Mis meil Ukraina põllumajandusest?

Ukraina on maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest? Ukrainas toodetakse keskmiselt 20 miljonit tonni nisu (3% maailma toodangust), 30 miljonit tonni maisi (üle 3% maailma toodangust) ja 7,3 miljonit tonni otra (üle 5% globaalsest toodangust) aastas. Tänavu suvega lõppeva teravilja-aasta ekspordiprognoos... Continue Reading →

Hinnatõusupaanika vastu seire ja analüüsiga

Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas... Continue Reading →

Venemaa WTO liikmena – mis saab edasi?

Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim. Et Venemaa on siiani rakendanud suhteliselt kõrgeid tollitariife sisseveetavatele kaupadele, siis liitumisläbirääkimiste käigus oli WTO riikide surve tariife alandada suur. Alates WTO liikmeks saamisest ongi keskmine uus tariif põllumajandustoodetele alanenud, olles senise 13,2% asemel 10,8%. Eestile oluline piimasaaduste tariifimäär vähenes viie... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑