Tag Archive | OECD

Surve teravilja hindadele püsib

OECD ja FAO uuest raportist selgub, et 2014. turustusaastaks olid teravilja varud maailmaturul taastunud – kahel järjestikusel aastal koristati USAs maisi rekordsaak, üle keskmise maisi ja odra saagid Euroopa Liidus ning Venemaal viisid söödateraviljade (mais, oder, kaer ja sorgo) varud ülemaailmselt rekordtasemele. Ka nisu saagid olid peamistes tootjariikides väga head.

Kadri Rand, põllumajandusturu korraldamise osakond, taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Hinnad viimase 5 aasta madalaimal tasemel

Arvestades, et teravilja varud on viimase kahe aasta ajalooliselt kõrgete saakide tõttu maailmas normaliseerunud ning alates 2015. aastast prognoositakse jälle keskmisi saake, siis järgmisel kümnel aastal on suurem risk pigem teravilja hindade languseks kui tõusuks. Majanduskasvu edasine aeglustumine kiiresti arenevates riikides nagu Hiina, kütusehindade langus ning kasvav konkurents eksportijate vahel võib samuti nimetatud riski suurendada. OECD prognoosi kohaselt jäävad teravilja hinnad järgmise 10 aasta jooksul 6–15% madalamaks võrreldes eelmise dekaadiga. Teisalt võib ilmastikust tingitud teravilja varude vähenemine jällegi tõsta rahvusvahelisi hindasid.

Viljakoristus. Foto: K. Press

2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega

Teravilja kogutoodang OECD prognoosi kohaselt järgmisel kümnendil tõuseb – 2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega ja seda just saagikuse paranemise tõttu, samas kui kasvupindade suurendamine on piiratud.  Loe edasi…

OECD ja FAO: toiduhinnad on 2023. aastani tõusutrendis

OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Hinnataseme edasist langust pidurdab nõudluse kasv. Kuigi suurem osa maailmast toitub jätkuvalt põhiliselt teraviljast, kasvab nõudlus loomse valgu (liha, piim) järele. Viimast mõjutab sissetulekute kasv arengumaade linnastunud piirkondades. Põllumajandussektori toodang suureneb kõikjal, kiireim kasv leiab aset arengumaades, ligi kolmveerand sellest Aasias.

Üldised arengusuunad põllumajandussaaduste lõikes:

  • Teravili: Toodang on 2023. aastal ca 15% praegusest kõrgem. Hindade mõningane langus järgmisel paaril aastal elavdab globaalset kaubavahetust. Riisivarud on suured, Aasias on koguni aegade suurimad laovarud. Kõige kiiremini kasvab õlikultuuride tootmine, ülejäänud toiduviljade toodangu kasv on tagasihoidlikum.
  • Õlikultuurid: Kasvupindala suureneb, aga saagikus kasvab tagasihoidlikult; üha tugevnev nõudlus tõstab hindu.
  • Suhkur: Hinnad tõusevad koos üleilmse nõudlusega.
  • Liha: Tugev nõudluse kasv on Aasias. Põhja-Ameerikas suurendatakse põhikarja ning riiklike toetuste tase ületab eelmise dekaadi keskmist taset. Veiseliha hinnad on rekordkõrged; Esmakordselt ületab linnuliha tarbimine sealiha koguseid – see juhtub järgmise 10 aasta jooksul ja prognoosi kohaselt saab linnulihast kõige tarbitavam lihaliik.
  • Piim: Praegusega võrreldes hinnad langevad, kuna toodang kasvab nii traditsioonilistes piimatootmisriikides kui ka Hiinas. Euroopa Liit (EL) kaotab oma liidripositsiooni piimatootjana ning Indiast saab järgmise 10 aasta jooksul maailma suurim piimatootja. Ka India ekspordivõimekus kasvab kiiresti, eriti paraneb konkurentsivõime lõssipulbri turgudel.
  • Kala: Vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidusektor ning põhiline areng kontsentreerub Aasiasse. Esmakordselt ületab 2014. aasta kalasaagis vesiviljeluse toodetud kalatoodang püütud saaki.

Loe edasi…

OECD: maaelanike sissetulekud peavad kasvama turgu moonutamata

OECD septembris avaldatud raporti järgi on võtmeküsimus, kuidas suudab põllumajandussektor kohaneda muutustega turgudel, üha enam piiratud loodusressurssidega või uute majanduslike võimalustega. Toetuste osakaal põllumajandustootjate sissetulekutes on kahanemas, kirjutab põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

NB! OECD värske põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruanne on huvitav lugemine eriti neile, kes sihivad uusi turge Euroopast väljaspool ja keda huvitab EL põllumajanduspoliitika võrdlus teiste OECD riikidega. 

Ühel või teisel viisil põllumajandustootjateni jõudvad toetused (194 mld EUR aastas) moodustavad OECD riikides keskmiselt 18% põllumajandustootjate sissetulekutest. Aasta varem oli osakaal veel 19% ning 30 aasta eest ulatus keskmine toetus OECD riikides 37%-ni tootja tuludest.

pildiallkiri

Euroopa Liidu toetused küündisid 2013.a 19%-ni tootja sissetulekust.

Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. Olgu ka öeldud, et EL liikmetest kuulub OECD-sse 21 riiki.

Riigiti ulatuvad toetused 3-60 protsendini sissetulekutest
Kuigi OECD keskmised toetustetasemed pigem kahanevad, on ka riike, kus tootjatoetused on kasvanud, nt Korea. Märkimisväärselt madal on toetus – ca 3% tootjate sissetulekust – vaid Austraalias, Tšiilis ja Uus-Meremaal. Tšiilis makstakse toetusi sisendite kasutajatele ja Austraalias ning Uus-Meremaal piirduvad riigi toetusmeetmed turvavõrgustikuga (ikalduste ja ilmakahjude kompenseerimine) ning investeeringutega infrastruktuuri, teadusesse ja arendusse. Islandil, Koreas, Norras, Jaapanis ja Šveitsis ulatub toetuste tase aga koguni 45-60%-ni põllumajandustootjate sissetulekust. Loe edasi…

OECD soovitab suunata põllumajandustoetused tootlikkuse tõstmisesse

Sel nädalal esitleti Brüsselis OECD värsket põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruannet. Sedakorda on lisaks OECD riikidele hinnatud ka kasvavate majanduste, kokku 47 riigi, põllumajanduspoliitikat, mis hõlmab ca 80% maailma põllumajandustoodangust.

OECD indikaatoritest on kõige tuntum tootjatoetuse mõõdik ehk PSE (Producer Support Estimate). PSE mõõdab selliste toetuste osa, mis jõuab põllumajandustootja taskusse. Pärast ajalooliselt madalat põllumajandustoetuste taset aastal 2011, näitab toetuste määr tõusutrendi nii OECD liikmeriikides kui ka mujal. oecd graafik

Kui 2011. aastal oli OECD riikide PSE 15%, siis eelmisel aastal oli keskmine 17%. PSE tase langes vaid Iisraelis, Mehhikos ja USA-s.Võrreldes 2011. aastaga kasvas toetuste osakaal ka EL põllumajandustootjate sissetulekus, moodustades 2012. aastal 19% ( 2011.a 18%). Kõrgeimad toetuste määrad püsivalt Norras, Šveitsis, Jaapanis ja Koreas.

Loe edasi…