Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist... Continue Reading →

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist või nende tervise kahjustamist põhjustavad taimekaitsevahendid. Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas kirjutab, et kontrolli tulemuste järgi põhjustab mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist eelkõige taimekaitsevahendite väär kasutamine.  Jah, tegemist on kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nende nõuetekohasel kasutamisel. Põllumajandusamet on aga kahe viimase... Continue Reading →

Praktilist taimekaitsealast nõu saab internetist

I-Taimekaitse nõustamiskeskkonna soovitusi järgides on võimalik vähendada taimekaitsevahendite kulunorme 20-80% võrreldes taimekaitsevahendi tootja poolt soovitatud kulunormidega. Kuidas I-Taimekaitse abil taimekaitsekuludelt kokku hoida, kirjutavad Põllumajandusministeeriumi taimekaitsebüroo juhataja Evelin Hillep ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Veiko Kastanje. Eesti e-riigi lahenduste hulgas on digitaalne allkirjastamine, e-tervis, e-hääletamine, m-parkimine jpt lahendused. Põllumajanduse valdkonnas hakkavad e-rakendused alles tuult tiibadesse saama. Kasutuses... Continue Reading →

Sobivate taimekaitselahenduste nappus piirab puuvilja- ja marjakasvatust

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et paljude vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupind on viimase 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Üks vähenemise põhjus on sobivate taimekaitselahenduste nappus, kirjutab põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. Vähelevinud kultuurideks nimetatakse põllumajanduskultuure, mida ei kasvatata riigis laialdaselt või kasvatatakse laialdaselt, kuid mille puhul tekivad erakorralised taimekaitsevajadused.  Et määratleda, millised kultuurid on... Continue Reading →

Vähe levinud põllumajanduskultuure võiks kasvatada Eestis senisest enam

Nii Eestis kui kogu Euroopas on põllumehed hädas vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvatamisel, sest lubatud taimekaitsevahendite valik on piiratud. Väike turg pole tootjatele uute taimekaitsevahendite loomiseks ning turule toomiseks piisavalt ahvatlev. See omakorda piirab põllumeeste huvi vähe levinud ja väikese kasvupinnaga kultuure kehvema saagikuse tõttu kasvatada, kirjutab Maablogis taimekaitse büroo peaspetsialist Julia Viguro. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatatavad... Continue Reading →

Eesti kasutab põllumajanduses taimekaitsevahendeid säästlikult

Aastatel 2006-2012 vähenes taimekaitsevahendite kasutamine Eesti põllumajanduslikes majapidamistes ligi viiendiku võrra. See näitab taimekaitsevahendite optimeeritud ja säästlikku kasutamist, kirjutab põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. 2012. aastal kasutati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes taimekaitsevahendeid kokku 691,9 tonni, mis on 14% ehk 112,3 tonni vähem kui 2011. aastal. Kui 2006. aastal kasutati põllumajandusmaal taimekaitsevahendeid 1,02 kg/ha, siis kuus... Continue Reading →

10 kavalat sammu, kuidas põllumehed kasvavat saaki kaitsevad

Kogu maailmas kogub poolehoidu loodusega kooskõlas toimuv põllumajandustootmine. See tähendab, et taimekaitse on suunatud isenditevahelistele suhetele ja keemilised tõrjevahendid võetakse appi alles siis, kui muudmoodi enam ei saa, kirjutab Maablogis põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. 1. Taimedele tuleb luua soodsad tingimused ja neid hästi hooldada. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad umbrohtudega paremini konkureerida, ei... Continue Reading →

Glüfosaat ja teadusuuringud

Alates glüfosaadi turule lubamisest on teaduse ja tehnika arengus toimunud olulisi muutusi. Turule on ilmunud paremad ja täpsemad mõõteriistad, mis kõik on aidanud glüfosaadi ohutuse alastes uuringutes tuua välja uusi, eeskätt selle kasutamise piiramist või üldse keelustamist rõhutavaid asjaolusid. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid suhtuvad neisse väga tõsiselt. Näitena toon siinjuures palju kõmu tekitanud Open... Continue Reading →

Taimekaitsevahend – mürk või ravim?

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses leidnud üsna laialdast kajastamist taimekaitsevahendite, sh eriti glüfosaadil põhinevate vahendite kasutamine ning küsimus, kas seda võiks kutsuda mürgitamiseks. Siinkohal proovin selgitada, kuidas üldse käib taimekaitsevahendi turule lubamise protsess ja milline roll on selle juures teadusuuringutel. Provotseerimiseks kasutan võimalust nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks ja nende kasutamist taimede ravimiseks. Kui siit veelgi... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑