Milline on traditsiooniline eesti jaanipäevatoit?

Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. Millised on olnud jaanipäevakombed ja –toidud, kirjutab täna Maablogis Kurgja Talumuuseumi teadur-pedagoog Kersti Kaas. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva puhul tähtsam jook kui söök. Mulgimaal valmistati jaanikahja... Continue Reading →

Kogu tõde suvistepühadest: kelle ukse taha viia kased ja kuhu pole meestel asja?

Nelipühad (suvistepühad, kasepühad, suipühad, meiud, karjasepühad, kiige ja munapühad) on liikuvad pühad – seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid jätab need pidustused 10. mai ja 14. juuni vahele. Ülevaate nelipühadest annab Pille Perner C.R. Jakobsoni Talumuuseumist. Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Tänapäeva kodudes on veel säilinud kaskede tuppa toomise... Continue Reading →

Millised olid talupere pulmakombed? II osa

19. sajandi pulmad kestsid enamast 3 päeva kuni nädal aega. Niinimetatud kahe otsaga pulm toimus nii peigmehe kui ka pruudi kodus, kuid oli ka ühe otsaga pulmi, mis toimusid ühel pool. Esimene päev ehk saajapäev – pulmapidu algas mõlemal pool eraldi. Juba vara hommikul võeti ette meeleolukas ja kärarikas saajasõit, so sõit pruudi järele. Pulmakaravani... Continue Reading →

Millised olid talupere pulmakombed? I osa

Suvi on abiellumiste aeg ning seetõttu vaatame meiegi eesti pulmatraditsioone läbi aja. Meie esivanemate pulmakombestikust saamegi täpsemalt rääkida 19. sajandi algusest. Sellest ajast pärinevad järjekindlamad kirjalikud ülestähendused, kirjutab Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.  "Elu saab sisu alles seal, kus inimese mõtlemine ja püüdmine mitte ainuüksi omaenese isiku peale ei sihi, vaid... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑