Põllumajanduses ja toiduainetööstuses on üha enam kasuks tootearendus- ja turundusoskused ning uute tehnoloogiate tundmine

OSKA tööjõu ja oskuste tuleviku-uuringu järgi jääb põllumajanduses ja toiduainetööstuses töökohti vähemaks, kuid kasvavad ootused töötajate oskustele. Konkurentsis püsimiseks on olulised tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning uue tehnika kasutusele võtmise ning hooldamisega seotud oskused, kirjutab Sihtasutus Kutsekoda OSKA spetsialist Karin Jõers-Türn.

Langeb hõivatute üldine arv ja kasvab spetsialistide vajadus

Lihtsamate tööde tegijaid jääb prognoosi kohaselt vähemaks, kasutusele võetakse töid hõlbustavaid masinaid ning rutiinseid ülesandeid automatiseeritakse. Protsess saab hoogu demograafilistest mõjuritest, sh noorte (ja koolilõpetajate) arvu vähenemine, vanemaealiste (sh pensioniealiste) arvu suurenemine ning ränne (sh enam lihtsamaid töid tegevate inimeste väljaränne).

Uute keeruliste tehnoloogiate suurema kasutusele võtmise tõttu oodatakse tulevikus nutikaid tehnikainimesi aina enam nii põllumajandus- kui ka toidutööstusettevõtetesse. Õpilastele valdkonna töö tutvustamisel on suur samm teha tööandjatel, kellel on praktiline vajadus uute oskustega töötajate järele. Prognoosi kohaselt kasvab seni veel väikese töökohtade arvuga tootmistehnika spetsialistide ja inseneride, tööstusinseneride, hooldustehnikute ja mehhatroonikute hõive.

Joonis 2. OSKA blogi

Joonis 2. Tulevikuoskused

Innovatsioon ei ole seotud vaid uue tehnikaga ning selle käsitlemisega seotud oskustega. Näiteks selleks, et uusi tooteid luua ning tootmisprotsessi arendada kasvab vajadus tehnoloogide, tootearendus- ja kvaliteedijuhtide järele. Sarnast trendi võiks oodata näiteks taime-, looma- ja linnu- ning vesiviljelusspetsialistide ning ka loomaarstide ametikohtadele. Haritud, laia silmaringiga ning uuenduslikult mõtlevate ja tegutsevate spetsialistide töö aitab tõsta ettevõtete konkurentsivõimet.

Alles jääb vajadus heade oskustöötajate järele. Vaatamata nende hõive vähenemisele jääb oskustöötajate osakaal nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses tervikuna siiski spetsialistidest suuremaks.

Muutused hõives on oluliseks infoks ettevõtete juhtidele tööjõu strateegilises planeerimises. Sobivate töötajate leidmiseks tuleb aina enam vaeva näha, sh tulla vastu töötajate ootustele nt paindliku tööaja ning -koha osas.

Edu valemiks on erialane haridus ja pidev enesetäiendamine

Arvestades muutuvaid olusid, sh arenevat tehnoloogiat, on uuringu soovitustes rõhutatud paindliku elukestva õppe olulisust. Kõige tähtsam on  inimeste endi positiivne avatud hoiak täiendavatele teadmistele ja õppimisele.

Aastate 2013/14‒2015/16 koolilõpetajate arvudest lähtuvalt jätkub erialase kõrgharidusega töötajaid valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks. Samuti näitavad numbrid, et kõrghariduses on perioodil 2012/13‒2016/17 vastuvõetute arv langenud 20% võrra ning see võib tähendada teatud erialadel lõpetajate puudujääki tulevikus. Kutsehariduses on vastuvõtt kasvanud 11%. Põllumajanduse ja toiduainetööstuse õppekavadel on täiskasvanud õppijate lisandumise tempo olnud suurem kui kutsehariduses tervikuna ning üle 25-aastaseid õpib enam kui alla 19-aastaseid. (Joonis 1. Valdkonna kutsehariduse erialadel õppijate vanuseline jaotus)

 

Joonis 1. OSKA blogi

Joonis 1. Õppijate vanuseline jaotus PMTT erialadel kutsehariduses

Kaudselt võib täiskasvanud õppijatega seostada teadlikumaid valikuid, püsivust valdkonnas tegutseda ning oma ettevõtte efektiivsemat majandamist. Põlvkondade vahetust sektoris toetab ka Eesti maaelu arengukava 2014–2020 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meede.

Intervjuud valdkonna tööandjate ning töötajatega tõid välja soovi õppida kolleegidelt nii Eestis kui ka välismaal. Esile toodi õppimisvajadust tootmise korralduse teemadel, näiteks milliseid teenuseid ostetakse sisse, milliseid tehnilisi lahendusi, sh automatiseerivaid masinaid, kasutusele võetakse ning kuidas rakendatakse kulusäästliku tootmise põhimõtteid. Ettevõtjad väärtustavad ka õppimist kolleegide kogemustest turundamisel, uute turgude leidmisel ning toodetele lisandväärtuse andmisel.

Koolitustel osalemise kitsaskohana toodi esile tööde pidevat ja katkestamatut iseloomu, mis teeb oma ülesannete kõrvalt enesetäienduseks aja leidmise keeruliseks. Täienduskoolituste korraldajatel ja pakkujatel on oluline lähtuda töötajate vajadustest nii õppe sisu kui ka korralduse osas, sh pakkuda rohkem teiste kogemustest õppimist, paindlikke, ka erinevates piirkondades toimuvaid koolitusi, lühiajalisi spetsialiseerumistega koolitusi, õpipoisiõpet ning rohkem asendajate pakkumist lisaks põllumajandusele ka toidutööstuses.

Tööjõuvajaduse katmiseks on vaja rohkem koolilõpetajaid, kes asuksid erialasele tööle

OSKA analüüsi üks osa on tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise võrdlus, mille järgi on osa erialadel küll suurel arvul koolilõpetajaid, kuid ettevõtjate hinnangul ei piisa neist tööjõuvajaduse katmiseks. Erinevatel põhjustel, sh tööjõu voolavus ja lõpetajate vähene erialane rakendumine, ei jõua hoolimata suurest lõpetajate arvust piisavalt pagar-kondiitreid ja aednikke valdkonna ettevõtetesse tööle. Näiteks selgus uuringu käigus, et kutsekeskhariduse omandanutest vaid osa siirdub erialale tööle, osa kasutab omandatud haridust keskharidusena ja jätkab õpinguid kõrghariduse omandamiseks (samal või muul erialal) või õpib juurde mõne teise kutse.

Kutse omandanud täiskasvanutest vaid osa siirdub töötajana valdkonna ettevõtetesse, sest osa alustab või jätkab tööd oma ettevõttes või kasutab omandatud teadmisi ilma tööturuväljundita. Lisaks ilmnes, et mitte-sobivus on ka omandatava hariduse taseme ning tööturul vajalike oskuste taseme vahel. Näiteks väiksemates ettevõtetes on saadaval pigem lihttöö ning spetsialisti ametikohad, kutsehariduse omandanud oskustöötaja on lihttöö jaoks ülekvalifitseeritud ning sooviks kõrgemat palka kui on võimalik maksta,  spetsialisti töö jaoks aga teadmisi ja oskusi napib.

Oluline on oskus näha laia pilti ning koostöö teadlastega

Sarnaselt varasemalt Maablogis kirjeldatud OECD uuringu tulemustega, toob ka OSKA uuring välja, et valdkonnas edukas olemiseks tuleks keskenduda erisustele, nišiturgudele, innovatsioonialasele koostööle ja heade tehnoloogiliste lahenduste impordile.

Konkurentsis püsimiseks on oluline laia pildi nägemine, mis tähendab nii turu- ja tarbimistrendide tundmist kui oskust tooteid arendada, kombineerides loovust, uuenduslikkust ning teadmisi tootmisprotsessist ja -tehnikast. (Joonis 2. Tulevikuoskused)

Tootmisprotsessi- ja tootearenduses aitaksid koostööprojektid teadlaste ja ettevõtete vahel muuta teadustöö tulemused praktilises tööelus kasutatavaks ning  lisandväärtuse kasvatamisega tõstaksid ettevõtete kohta tootmisahelas. Pidevalt täienev oskuste vajadus toob ettevõtjatele kaasa surve koolitada olemasolevaid töötajaid ning aidata kaasa valdkonna õppe arendamisele.

***

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust selgub, kuidas muuta kutse- ja kõrgharidust, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2024.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Tervikteksti loe OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringulehelt http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus-ja-toiduainetoostus/

Advertisements
%d bloggers like this: